adoraablilt amsterdamiseerunud

kõige andekam sõbranna

2012-02-06T23:17:00.003+01:00

ajad on õpetlikud! absoluutselt iga päev sünnib midagi harivat. nädalavahetuse põrutavaim uudis oli, et üks mu sõbranna hakkas kõrvu liigutama! no kas te kujutate sellist asja üldse ettegi? täiesti ennekuulmatu lugu.

kõige uskumatum on see, et see käib tal jumalasta lihtsalt! mingit higistamist ja vaevlemist ei toimu. nagu selgus, istub sõbranna sageli kohvikus, lattetass käes ning jalg üle põlve, ja liigutab kõrvu. nüüd näitaski, et kuidas. põrnitsesin teda kiival pilgul ja mökitasin kadedusest. ma ise olen nimelt juba aastaid harjutanud ja nurjunud. peale treeningut liigutavad end kõik kehaosad peale kõrvade. midagi naljakat siin pole.

õnneks on mu sõbranna taibukas ja lohutas, et see kõik on geneetiline. kujutate ette?! muutusin kohe lootusrikkaks. kappasin kärmesti koju ja palusin jalamaid kõigil kõrvad letti lüüa. pääsu polnud kellelgi. mis, kui me oleme ennenägematult vilunud kõrvaliigutajad, aga lihtsalt anne on pisut ripakile jäänud?

kahjuks läks kõik nurja. nimelt selgus, et ka peres on puhta käpardid! ise veel ilusad ja andekad inimesed, aga kõrvu liigutada ei oska. mis siin ikka ilustada - mitte kellelgi ei liikunud mitte midagi. ma vaatasin väga tähelepanelikult. kõigil seisid kõrvad püsti nagu kõrsikud ega liigahtanud ka siis, kui selja tagant kõvasti föönitada.

parata pole midagi, tuleb uued anded otsida. on kellelgi midagi pakkuda? oleks hea, kui tuleks lihtsalt kätte. ma olen nimelt selline laisavõitu. treenida? võib-olla... homme.

word of the day: getalenteerd - andekas

kuidas targad talvituvad

2012-02-01T22:17:00.003+01:00

siberlaste pakane on mu tähelepanelikud spioonisilmad nii töntsiks muutnud, et viimasel ajal pole silma hakanud mitte ühtegi lõbusat looma. esialgu muretsesin, et nad on kõik purikaid maitstes keeltpidi räästasse külmunud või supiköögis uksele koputamas, kuid siis meenus, et loomad on ju kavalad kiusumeistrid! ennemuistsete juttude rebaseid mäletate? sest raamatust peale ei usalda mina enam ühtki looma. inimesed, need libedikud on ennast lihtsalt salaja ära peitnud!

mul on nimelt hüpotees, et talviti laskuvad kõik loomad salahilju hangede alla maapinnale. samal ajal, kui meie neile pekki ja heinu kuhjame, viljeleb karjakaupa karvaseid libedikke lume all pikutades sooja ja seikluslikku elu. hommikul näksitakse üheskoos kasside kaevandatud tulbisibulaid ja lõuna ajal toimub muttide hunnikuloome spartakiaad. õhtu hakul käivad pealikud läbi keldriseina sahvris moosi järel. kas teile ei tundu, et külma ilmaga kulub maasikamoosi justkui rohkem? nii on! kõik maailma mutid söövad ja matsutavad.

aga see pole veel kõik! öö katva varju all ronib maa peale reibas pekki koristav lendsalk, sest inimesed usuvad kord juba külmetava loomarahva avitamisse. sellest voolivad noored õdusatel õhtupoolikutel lume all kühmulisi pabulaid ja poetavad neid tulbisibulate asemel peenrasse.

ah et miks su tulbid eelmisel aastal üles ei tulnud? küsi oma kassilt.

word of the day: mol - mutt

tere tulemast tallinna!

2012-01-25T00:17:00.002+01:00

ühel vihmasel talveõhtul lendasid pungad lõunamaale ja amsterdami peakorter otsustas vahelduseks tallinna kolida. täna puhus hollandi tuul kohale ka meid. isegi 87 kilo raamatuid, riideid ja komme lendasid eestisse nagu mihklid!

avaldan teile kohe ühe erutava avastuse. inimesed, lennujaama võib saabuda vabalt pool tundi enne reisi algust! meil juhtus täna nii ja keegi isegi ei köhinud. ka tollimeestel polnud kiiret, kui nad käsipagasist taparelvi tuvastades lõbusasti aega viitsid ja küüneviili siiski lendama lubasid. milleks tormelda! jõudsin väravasse sõudes väikevennale ka purgi marmelaadi kaasa haarata (see maitseb talle nimelt väga). imestasin poesabas küll korraks, et mu muidu stoiliselt rahulik peika pisut närviliselt uksel vibeleb, kuid ei teinud sellest numbrit. mehi tuleb juba kord treenida ootama, kui preilid shoppavad.

alles lennukis kuulsin, et sel ajal, kui mina poes parimaid marmelaade varitsesin, hõikusid schipoli memmed meid otsides murelikult ruuporisse. a kust mina pidin seda teadma? riiulite vahel oli kuulda vaid mahedaid laundzilaule ja ka peika ei viibelnud uksel kuigi ägedalt.

siinkohal vabandan kõigi estonian airi reisijate ees, kes täna meie tõttu tallinnasse pisut hiljaks jäid. südamlikud tervitused lähevad ka lõbusale narkokoerale, kelle patsutamiseks mike lennujaamas muretult aega võttis ja talle oma seljakotti lahkelt nuusutada pakkus.

koer, kui sa seda loed, siis 'tere koer! tsau mis teed?' hõikas sulle täna üks rõõmsameelne hollandlane, kel on plaanis sõbruneda lähiajal paljude toredate eestlastega. sina olid kõige esimene!

word of the day: douane - toll

tudengid tegutsevad

2012-01-20T14:45:00.002+01:00

kuulsin eile pikantset lugu hollandi tuntuimast tudengikorporatsioonist, kes värbas oma õllest vinnutatud ridadesse värsket liha. otsingud olid lühikesed ja tõhusad. grupeering sõelus välja parima ja asus asjaosalistele väljakutseid hauduma, et neid kõigepealt pisut orjastada. korbi leidurid hoidusid harilikust kiusuajamisest ja haudusid välja päris lennuka plaani!

üks noorliige saadeti näiteks reisima. seikluse esimene osa toimus pisut ootamatult pimedas furgoonautos, kuid sellest polnud midagi, sest juba õhtul poetati ta tagasi päevavalgusesse. kuna leidurid polnud mingid kõlvatud jõhkardid, andsid nad noorele kaasa reisikaaslase, kes oli üks kits. ülesandeks oli endid lahkesti koju tagasi toimetada. rahakott ja telefon jäeti autosse. milleks krediitkaart, kui sul on kits!

furgoon andis gaasi ja noor ori jäeti üksildasele maanteele, elevil kits paela otsas tantsisklemas. ei läinud kaua, kui selgus, et nad on belgias ja ümberringi räägitakse prantsuse keelt. tudengi prantsuse keel ei olnud kõige parem.

hääletamine osutus ootamatult keeruliseks. kitsel polnud absoluutselt lööki! juhtidel ei olnud midagi selle vastu, et üks üksildane tudeng amsterdami sõidutada, kuid kaasreisija suhtes näidati üles uskumatut vaenulikkust. kuna kitse français oli pisut roostes, polnud ka lahknemine sünnis. olukord oli ikka täitsa hapu! peale mitmeid abipalveid leidus õnneks siiski paar veokimeest, kes õnnetule paarikesele halastasid.

juba üsna kodulinna lähedal muutus kits järsku ootamatult alatuks (märksõna: junnid tagaistmel). parata polnud midagi - viimased kilomeetrid tuli minna jala. see oli tõeline kolgata tee! kits väsis ära ja pani kiusu nagu loom. amsterdami läbis tudeng, pomm-kits süles ja kaameratega turistid kannul. mõlemal olid pisarad täitsa silmis.

tagasi korbimajja jõudes olid leidurid pisut üllatunud, et noormees ja kits nii kiiresti tagasi jõudsid. kuigi külmad ja napisõnalised, olid nad salaja kohutavalt rõõmsad, et kitse tagasi said. mitte igal korporatsioonil pole õnne pidada oma loomi ja seiklushimuline kits võeti auliikmeks. isegi noorliige sai kampa.

milleks pirtsutada! hollandis on kõik võrdsed. ka kitsed.

word of the day: geit - kits

moodsa muinasjutu ainetel

2012-01-18T21:01:00.000+01:00

hiljuti võtsid mind enda majja elama ühed kassid. ootused olid kõrgel! elu pidi saama muretu ja päikseline: pehmed ja lahked võõrustajad lippavad, võileib ja veiniklaas hambus, pakuvad teed ja klopivad enne magamaminekut patju. külaline pikutab diivanil ja võtab õhtuti soojendavaid kassikompresse külmetavatele pahkluudele. ah et kas läks täppi?

tutkit! kõik läks valesti! arvake, millisest külalisest sai kolme kassi ori, kes koristab ja õhtusöögiks liha hakib? olukord on nagu halvas muinasjutus. umbes nagu sellises:

naiivne külaline (vabalt võib olla, et blond, pestud ja viisakas) saabub elama ausate kasside lossi. lubatakse head elu ja mannavahtu, ohtrat batuudil hüppamist ja kommisöömist. kassid lasevad trepikäsipuudel liugu, luuletavad ja puhuvad ajaviiteks vilepilli. võib-olla tunnevad nad isegi et üht printsi, kes omab rääkivat hobust. hobune oskab ka karamelle võluda ja unejutuks raamatuid ette lugeda. veel peatub lossis tantsiv rebane ja palju lõbusaid oravaid. kõik kannavad uhkeid kostüüme. mitte keegi ei näksi!

tasahilju, kuid aina kriipivamalt hakkab avanema viisakate võõrustajate õudne varjukülg. öösiti kostab vannitoast kriuksumist ja haledaid karjeid. kassid on hommikuti halvas tujus, sakris ja näljased. kilavate silmade taga sädeleb verejanuline helk. rebast on öösiti näksitud ja trepikäsipuul on verepritsmed. mannavaht on otsas ja kastrulis on kellegi pikad mustad karvad.

printsi hobune mitte ei loe, vaid sööb raamatuid. batuudis on auk ja rebane ei saa haavade tõttu tantsida. kõik on erakordselt viletsas tujus. ots on peal nii pasteedi- kui juustuvõikudel. mandariinides on sadu seemneid. temperatuur muudkui langeb.

kolmandal nädalal saavad otsa kommivarud. keegi on teinud klaverisse pesa ning pobiseb ja puuksutab seal halvaendeliselt. oravad lebavad elutult põrandal ega läigi enam üldse. rebase haavas on mäda ja veremürgitus ronib mööda käppi südame suunas. kassid ehitavad mannavahukaussi staabi ja põrnitsevad sealt terasel ilmel kõhnuvaid majaelanikke. päevast päeva hautakse uusi plaane, millises pajas oravaid, rebast ja külalist keeta. kellest saaks parima marinaadi?

lõpp on kiire: neljandal nädalal keedavad kassid kõduratest majaelanikest kuuma ja maitsva leeme. kõik linna elavad kutsutakse külla majasupile. kontidega mängitakse külmadel talveõhtutel doominot ja trips-traps-trulli. kui nad surnud pole, elavad kassid seal siiamaani ning käivad vahel linnas meelt lahutamas ja uut supiliha jahtimas. karv läigib.

kuna ohtlikke märke on mitmeid, plaanin lahkuda enne siinse muinasjutu õudset lõppu. juba õige pea tänan võõrustajaid nende külalislahkuse eest ja teen sääred. sel aastal ei keeda mind supiks ükski kass! mul on muud plaanid.

word of the day: sprookje - muinasjutt

apokalüptiline jaanuar

2012-01-15T15:48:00.001+01:00

ma ei tahaks külvata õudu, kuid mulle tundub, et hiljuti on käivitunud maiade maailmalõpp! positiivne on muidugi see, et tänavuse viimnepäeva puhul on tegu kultuursete vanakeste sepitsustega ja hävimiseks harjutatakse meid tsiviliseeritud inimeste kombel. milleks miljardeid šokeerida! pealegi oleme me vere- ja konnavihma juba näinud ning piibli ahvimine oleks 21. sajandil sündsusetu. aga maailmalõpp tuleb, sest ilm on hukas! märke on mitmeid:

õuduste aasta avas jõulujärgne jube-udu, millega jäänuks hätta isegi üks teatud vilunud siil. udule järgnes nädalake hiljem harukordselt halb torm. isegi julged hollandlased halisesid hirmust ja toppisid aknaid! ise kontrollisin kodust konservitorni otsast regulaarselt, ega maja katus vahepeal belgiasse lennanud ei ole. jäime ellu!

selleks nädalaks saatsid maiad tee äärde kasvama nartsissid ja krookused. mu süda aimab halba. siin võib vabalt olla tegu näiteks veristaja-krookustega, kes lihtsameelse imetleja vähese vaevaga verest tühjaks imevad ja peenrasse kõdunema jätavad. ma ei alahindaks ka nartsisse. mis, kui tegemist on lihatoiduliste mutantidega, kes teeveeres varitsedes keelt limpsates ohvreid valivad? ärge alahinnake lilli - labase fotosünteesi kõrval oskavad nad nii mõndagi!

lisaks leidsin eile vannitoast sääse. väga halb märk! jaanuaris, kus kõik ausad sääsed pikutavad, toimetavad üksnes veriseid plaane hauvad sitikad. ma pole kindel, millise mutatsiooniga on tegu, kuid sinna vannituppa mina enam oma jalga ei tõsta.

üldse hea, et me mike'ga järgmisel nädalal tallinnasse kolime. ehk jõuavad verejanulised maiad eestisse pisut hiljem. pealegi kirjutas juba üks läti hendrik, et tegu on erakordselt jumalast hüljatud paigaga. ei juustu, ei päikest! ehk vireleb seal suveni ära.

musta leiba näkitsedes on maailmalõppu ehk ka pisut lõbusam oodata. tulge külla!

word of the day: eind van de wereld - maailmalõpp

2011 raamatutes

2012-01-01T23:37:00.001+01:00

ükskord 2010nda lõpus sepitsesin vot sellise nimekirja. nüüd 2011ndal pikutasin pisut jälle raamatutega diivanitel, kohvikutes ja lennukites. kas pole tore taaselustada möödunud aastat meenutades, kus millise autori kallal näkitsesid? 'onu vanjat' lugesin ma näiteks hoovihma käest varjudes rooma kohvikus, hargla krimkasid stroomi rannas ja kunderat rongis frankfurdi raamatumessile. puhhi luulet tarbisin peamiselt vetsus ja turovski juttudega käisin amsterdami loomaaias kaks korda pesukarusid ning rotte uurimas. tänu kindle'i saabumisele sai minevikuks ka valulik sõitude-eelne sisekaemus riiuli ees. nüüd saavad reisida kõik (e)-raamatud!

ka sel aastal sai nii õudust kui naudisklemist (viimast õnneks kõvasti rohkem). sellegipoolest proovin 2012ndal treenida jama-raamatu-poolelijätmise-harjumust, sest hetkel on sellega pisut ikaldus. keegi tark mees ütles ükskord, et halbade raamatute lugemiseks on elu liialt lühike. no tal oli jumalast õigus! oleks ma kass (seitse elu taskus), küll ma siis alles loeks! ka kilpkonnadel (eluiga 177 aastat) pole põhjust pabistamiseks, kui coelho, cartland või collins kogemata hambu jäävad. (appi, miks nad kõik c-ga hakkavad? kes teab häid c-autoreid?)

näkitsemist väärt raamatutest kirjutan varsti pikemalt ka, sest mõned lihtsalt olid no õudsemalt head. vahel unustasin kõrvale isegi komme süüa! (see ütleb nii mõndagi).

soovitused on taaskord väga oodatud. eelmise aasta vihje alusel puretud kehlmann oli näiteks absoluutne kreembrülee! vastu võin pakkuda vihjeid söödavatest hollandi raamatutest! (peale viplala on neid veel, ja isegi mitu!)

waris dirie: mijn woestijn
tim krabbe: een tafel vol vlinders
marjane satrapi: persepolis
andrus kivirähk: kaka ja kevad
aigi vahing: valik
david lodge: väike maailm
merike jürjo: mälestusteta maja
emma donaghue: room
zadie smith: white teeth
neil gaiman: good omens
arnon grunberg: de azielzoeker
kluun: haantjes
marian hoefnagel: topmodel
herman koch: red ons, maria montinelli
bill bryson: neither here nor there
tim krabbe: het gouden ei
kader abdolah: de kraai
bill bryson: notes from a big country
kader abdolah: the house of the mosque
jaan kross: kallid kaasteelised I
emil tode: piiririik
harriet beecher stowe: onu tomi onnike
oscar wilde: the importance of being earnest
kätlin hommik-mrabte: minu maroko
justin petrone: minu eesti II
margot roose: minu amsterdam
joao lopes marques: minu väga ilus eksiil eestis
penny vincenzi: kaugeltki mitte ingel
david nicholls: starter for ten
penny vincenzi: something dangerous
penny vincenzi: into temptation
leonard j. leff: hemingway and his conspirators
anton checkov: uncle vanya
g. franco romagnoli: a thousand bells at noon
reet kudu: pidupäevad võõrsil
andres kivirähk: pagari piparkook
viivi luik / hedi rosma: ma olen raamat
geert kimpen: kabalist
haive peterson: kebab ja kilukarp
andrus kivirähk: vombat. näidendid
daniel kehlmann: kuulsus
jaan kaplinski: jää...
suzanne collins: the hunger games
leelo tungal: seltsimees laps
leelo tungal: samet ja saepuru
vahur apanasjev: minu brüssel
helga nõu: peaaegu geenius ehk schrödingeni kassi otsimas
indrek hargla: apteeker melchior ja timuka tütar
indrek hargla: apteeker melchior ja rataskaevu viirastus
suzanne collins: catching fire
suzanne collins: mockingjay
indrek hargla: apteeker melchior ja oleviste mõistatus
andrei hvostov: sillamäe passioon
sylvia plath: the bell jar
david benedictus: tagasi saja aakri metsa
jaan kross: klio silma all
mihkel raud: sinine on sinu taevas
jaan kross: tahtamaa
kärt hellerma: ma armastasin david copperfieldi
aleksei turovski: loomalood
annie g. schmidt: jip en janneke (boek 5)
milan kundera: elu on mujal
tom rachman: the imperfectionists
kurt vonnegut: breakfast of champions
viivi luik: varjuteater
a.a. milne: the complete tales and poems of winnie-the-pooh
evelyn waugh: tagasi bridesheadi
stephen koch: modern library writer's workshop
mario vargas llosa: kirjad noorele romaanikirjanikule
bill bryson: mother tongue
kati murutar: projektilaps pärnust
kadri kõusaar: alfa
vahur kersna: 7x7
arnon grunberg: huid en haar

word of the day: leesplezier - lugemisrõõm

peaaegu uus aasta!

2011-12-31T16:25:00.002+01:00

pps. head 2012ndat ka, sest varsti juba tuleb! igaks juhuks täiendasin draakoniaastaks draakonikommi varud ära enne, kui kõik tallinna näljased jaole saavad. esialgu tundub, et jätkub terveks aastaks! no kuuks raudselt on noosi.

ppps. draakonid pole üldsegi õudsed! üht sellist sõbralikku võite uurida näiteks siit. või siit. no kas ta pole kõige armsam koduloom? mulle lubati, et kui olen siivas, siis jõuluvana järgmisel aastal toob.
pppps. sportliku uisukaru unetuse asjus saab täpsemalt lugeda siit. see siit pildilt võib muidugi vabalt olla ka amsterdamist (moodsad kapuutsi läbistavad kõrvad viitavad suurlinnaloomale). pealegi saavad hollandis kõik uisutavad karusloomad paugupealt kuulsaks ja telekasse! pikutada võib ka suvel.

word of the day: gelukkig nieuw jaar! - head uut aastat!

tere, lugeja!

2011-12-19T19:28:00.001+01:00

avastasin hiljaaegu, et blogi on muutunud pisut üheülbaliseks. coffeeshoppe ja tulbivälju ei luura siit enam ükski amsterdami-huviline. see-eest zooloogiliste otsingusõnade kaudu saalib rahvast nagu murdu: kass tigetseb, leemur, termiitide elu, karu paljunemine, näljane koer möllab, nummid loomad, kassiga reisimine, elevandipoeg ja koputamine näksimise vastu (see võib muidugi vabalt ka inimese kohta käia) on kõik populaarsed.

leidub ka neid, kes guuglist memmesid ja kalamehi otsides pisut ootamatult blogisse jõuavad. tegelikult pole imestada midagi. pole ju salalugu see, et kõik maailma memmed ja kalamehed loomi armastavad ja nendega vahel
internetti satuvad. kes ei usu, vaadaku pilte!

kui arvate, et kassid ja leemurid võiksid nurgas pisut tolmuda ja kirjutama peaks mõistliku inimese kombel hoopis kanepikimumisest, geiparaadist või juustust, siis andke muudkui teada! seniks kui soove pole, jätkub kasside ja leemurite anarhia. vahelduseks saab ka memmesid!

word of the day: beest - loom

wanted: sinterklaasi hobune

2011-12-15T23:01:00.000+01:00

vahepeal külastas amsterdami sinterklaas. kes ta on ja miks liigub terava orgiga habemik mustade peetrikeste seltskonnas, võite lugeda siit.

ma ei mõista, kus on sinterklaasi armastavate hollandlaste silmad! on ju ilmselge, et tegu on äärmiselt kahtlustäratava vanainimesega. mul poeb iga jumala kord hirm naha vahele, kui ta end õues või telekas ilmutab. põhjuseid on mitmeid:
1) sinterklaas on kurjade silmadega ja kõhnavõitu (väga halb märk! vt veel: dracula, kuri hunt, osama bin laden, lord voldemort),
2) tal on käepärast õudne kuldne kepp (raudselt terav),
3) ta valduses on kurjakuulutav punane nuhiraamat, kus on täpselt kirjas, kes saab kommi ja kes naha peale.

kui eesti laste lemmik jõuluvana sõidab lahkete põhjapõtradega, siis sinterklaas liigub valgel hobusel nagu kõrk prints. malbete neitsite asemel langevad tema ohvriks aga väiksed maiad hollandlased. leidub karjakaupa ahneid lapsi, kes on valmis tasuta noosi nimel õudse sinterklaasi sülle istuma ja talle laule laulma. uskumatu lihtsameelsus! ma ei istuks sellise mehega isegi mitte samasse lauda, kondisest põlvest rääkimata. libajõuluvana torgib ohvreid raudselt pika terava küünega ja paneb samal ajal õelat sinterklaasinaeru.

ülejäänud kamp on õnneks sümpaatsem. mustad peetrikesed on küll veidi hirmutavad, kuid alati võib kujutleda, et tegu on lihtsalt pisut pesemata päkapikega. kuna hobune on hobune, vahetab ta meelsasti porgandeid kommide vastu - jäta see vaid ööseks sussiga kamina ette. hommikuks on porgand läinud, kuid selle eest hobune on jätnud sulle karbi rafaello komme (tõsilugu)! milline suurepärane diil!

kui keegi teab, kust neid hobuseid tuua, andke palun teada! sinterklaasi oma mina tuuri panna ei julge.

word of the day: sint nicolaas - püha nikolaus

muusika sinu kõrvadele

2011-12-12T20:41:00.005+01:00

üks mu hea sõbranna on tuntud naljameeste-magnet. aastate jooksul on ilmselt enamik tallinna parimaid pastlaid ta juures juttu tegemas käinud ('see suur, et...mis see ilus neiu siin nii üksinda istub...'). leidlikest lollikestest vabanemisega saab alati kõvasti nalja, sest hoolimata vähesest taibust on nad haruldaselt järjekindlad ja võivad sul vähese vaevaga õhtu läbi kaelas joriseda.

magneetilisi võimeid on ka mul, kuid naljameeste asemel meelitan ma ligi muusikuid. enamasti käivad nad naabriteks. esimeses kodus elas ülakorrusel sakslasest helilooja, kes armastas etüüde meisterdades kepiga vastu põrandat takti lüüa. viljakaim loomeperiood oli - nagu klassikalistel kiusujuurikatel ikka - varahommikuti. õhtuti muusik puhkas ega sallinud, kui inimesed majas liigutasid. tal oli meile mitmeid tõhusaid ettepanekuid. kas me ei võiks näiteks heita voodisse kell kaheksa ja liikuda ringi üksnes hädavajadusel? piirata nõudepesu ja paugutada vähem külmkapiuksega? plaanisime sageli haruldase kõrvakuulmisega sakslast mõnele füsioloogile lahkamiseks kinni püüda. ehk olid ta kuulmekäikudes mingid spetsiaalsed hatud? mõni salateenistus oleks sellise leiu eest raudselt heldelt tasunud! läinuks diiliks, võinuks cia sakslase kõrvadega praegu hõlpsasti pealt kuulata, mitme tanki ostu kreeka valitsus kinnistel istungitel arutab.

teises kodus olime naabrid pasunapuhujaga. tema mängis enamasti õhtuti ja rõdul. olime suured sõbrad seni, kuni mike aafrikast trummi tõi ja seda seltskonna mõttes pasunamängu saateks harjutama asus. kahjuks ajas trummeldamine naabril inspiratsiooni ära. no mida sa teed, jälle jama!

praegusesse koju kolides tundus esialgu, et muusikud on ohutus kauguses. kahjuks rõõmustasime enneaegu. uueks naabriks on muusikaõpetaja! regulaarse viiulisaagimise kõrval kuulame nüüd igapäevaselt ka klaveri- ja flöödivilinat. parimatel päevadel mängivad nad kõik koos! väikelinnade puhkpilliorkestrid, kes maipühade ajal keskväljakul valssi törtsutavad, on selle õuduste grupeeringu kõrval haruldased kunstnikud.

hea isolatsiooni korral pole mul väikeste andetute pillimängijate vastu midagi. pealegi on see vabameelses amsterdamis tavaline - igaüks, kes pole puhta kurt, võib saada pasunapuhujaks! kindlasti treenitakse sellise kontingendi tarvis spetsiaalse kannatuse ja alanenud kuulmislävega õpetajaid. üks neist on, näete, meie naaber.

positiivne on jälle see, et kedagi ei morjenda 50 külalisega kodupeod, kus mitukümmend inimest korraga basement jaxx'i saatel hüpleb. vahel kääksub saateks isegi kõrvalkorteri kaeblik viiul.

varsti teeme oma bändi. kes lööb kampa?

word of the day: muzikant - muusik

tallinna suurim nälg

2011-12-10T20:12:00.001+01:00

tallinna-kodus käib juba kevadest terroristiks üks erakordselt ülbe kass. kui veel suvel põrnitses elukas rõduukse taga nagu harilik kodukäija, siis hiljuti on toimunud pöördumatud muutused halvenemise suunas. kass paneb hullu nagu elukogenud lavakunstnik! seejuures pole ta mõni kurblik kodutu, kes vorstikile ootuses nukralt aknale koputab. sellel kassil on alati kõht täis! ta on lihtsalt selline kiusuhimuline. nagu putin, aga sabaga.

objekt laekub õhtupoolikuti ja hõõrub end metoodiliselt vastu mitmemeetriseid aknaid. vahele ei jää ühtegi sentimeetrit! seejärel järgneb pindade töötlemine küüntega ja lömastavad kõhuhüpped vastu klaasi. paksu kassi ennastsalgavat põrklemist pole lihtne vaadata ja mu vaesed vanemad muretsevad kassi rahustamiseks üha peenemaid lihatooteid. viineritelt liikus kass suitsuvorstile, siis hakklihale ja lõpuks salamile. tänaseks käivad veel maasuitsusink ja kanarulaad. viineritega võime vareseid pilduda.

ise vaatlen kassi eelkõige zooloogilise evolutsiooni huvilisena. kaua kulub, et saaks näha rullumist üle terrassi ja hundirattaid vasakutel käppadel? millal valmib esimene käik vorstikappi läbi tellisemüüri? millal ütleb see kass juba kord ''vabandust'' ja ''aitäh''?

ise võtaksin ülbe objekti leibkonda alles mõistlike lauakommete omandamisel. milliste, vaadake kõrvalolevalt pildilt. käpad olgu pestud. seebiga!

word of the day: trek - nälg (selline näksimise)

kuidas ma peaaegu jõuluvanaga kohtusin

2011-12-08T13:11:00.001+01:00

amsterdami töötud on tööta enamasti omal tahtel. pangadirektoriks ehk kohe ei võeta, kuid ka ausaid ameteid leidub küllaga. mitmed taibukad kodanikud, kes armastavad kontoritöö asemel värsket õhku ja inimesi, tegutsevad näiteks poeustel möödujate tervitajatena.

minu kodupoes toimetab juba ammu hirmus sümpaatne habemik. esialgu arvasin, et tegu on suvitava jõuluvanaga, kes tähelepanelike spioonisilmadega inimesi varitseb ja kõik kurjad lapsed kirja paneb. igaks juhuks käitusin parem eeskujulikult. nina ma ta nähes no mitte eales ei nokkinud! vahel pakkusin jõuluvanale ka küpsiseid ja nätsukommi, ja üldsegi mitte ainult seetõttu, et ma kangesti jõuluks noosi ootan. no kuidas sa siis ei lehvita lahkete silmadega papidele, kes viisakasti tere ütlevad. mina küll alati lehvitan!

arvasin, et detsembriks kaob salakuulaja-jõuluvana laiskevaid päkapikke liistule tõmbama, kuid eksisin. eelmisel nädalal oli ta ikka veel seal! plaanisin papit parajasti lähemalt varitseda, kui ta mind poest väljudes lähemale viipas. OO! mu ootused olid kõrgel. mis, kui toimub värbamine ja saab selleks aastaks päkapikuks? jõuluvanal võis vabalt olla ka täpsustavaid küsimusi noosi asjus. liikusin õhetades lähemale ja liigutasin igaks juhuks usinasti kõrvu. olen nimelt kuulnud, et jõuluvanadele see meeldib. ärevus oli suur!

selgus, et olin habemiku identiteediga rängalt mööda pannud. papi oli hoopis aastate eest amsterdami põgenenud rumeenia kunstnik Mihai, kes nüüd vahelduseks ustel teretamas käis. see kõik tundus täiesti loogiline, sest papi oli alati väga aupaklik ja kummardas viisakalt möödujatele. spioneeriv jõuluvana oleks ju hoopis taskus istuvat päkapikku instrueerinud, kumba nimekirja mööduja kanda!

see oli üks väga armas tutvumine. lisaks arvas papi, et rõõmsa näolapi eest tahaks ta mulle kangesti ühe oma maali kinkida. me olime ju ikkagi suvest saati peaaegu tuttavad. papi tõi nurga tagant mitu pilti ja laskis valida. nüüd on meil kodus väga uhke vaikelu rebasega. mihai ise tegi!

mul läks süda sellise asja peale hirmus soojaks ja paar päeva tagasi kutsusime papi külla. see oli üks väga südamlik õhtu. mihai vestis lugusid oma põnevast ja kurblikust elust, mis oli teda päris kõvasti mööda maailma pillutanud. ta märkas kohe ka mike'i karuraamatute kollektsiooni ning oli hirmus liigutatud. nimelt oli mihai ka ise suur karusõber. tal oli neist isegi üks pilt!

pühendan selle loo kõigile, kes arvavad, et tänaval varitsevad ainult liiminuusutajatest kollid, kellest on targem eemale hoida või kivinäoga mööduda. eelarvamused ja sallimatus on ikka õudsed asjad! pealegi paneb jõuluvana teid nende eest raudselt kurjamite nimekirja.

olge parem head.

word of the day: kunstenaar - kunstnik

õuduste hommikusöök

2011-12-06T21:53:00.001+01:00

kahtlustasin aastaid, et kõik vanakooli teadlased on vahepeal salaja ära surnud. isegi TTÜ õppejõude, kes slaidiprojektorit kruttides tasakesi sammaldusid, pole enam liikvel. tuttavad akadeemikud on häbitult kaasajastunud ja omavad paberihunnikute asemel läiklevaid mac'i-riistu ja lagedaid töölaudu. neile meeldib twitter ja kurjalt uriseda, kui e-raamatud mingil järjekordsel tablakal korralikult ei kuva.

reedel saatis jumal mulle märguande, et üks vanakooli teadlane siiski veel hingitseb. nimelt sattusin kohtumise käigus vanasse amsterdami kanalimajja, et üht onklit surematu teose sünnitamiseks pisut töödelda. hommikusöök pisikese sõgeda füsioloogiga aastast 1930 tundus ninakate noorteadlaste kõrval meelakkumisena. valmistusin kohtumiseks härrasmehega.

kõik läks valesti! teadlane oli lubanud oma territooriumi visiidi puhul puhtaks küürida, kuid kabinetti astudes tabas mind õud! kõikjal tolmusid paberihunnikud, põlenud küünlad, õunakoored, hallitavad kohvikruusid, maalid ja kellegi pikad mustad karvad. seinal rippus õõvastav öökullijurakas ja puuris mind õudsete kollaste silmadega. teisel seinal rippusid kassidega taldrikud. külalistele mõeldud diivanil haigutas pommisuurune auk. ÕUD! otsustasin põgeneda.

kahjuks oli räpakollist võõrustaja mind juba märganud ja lehvitas lõbusasti sodi ja kleepuvate kruuside vahelt. absoluutselt algupärasel vanakooli teadlasel olid jalas kollased villased sokid. muid riideid oli õnneks ka. onkel sättis mind lahkesti istuma ja saatis oma lõbusa memme, kes parajasti lapikesega lae all tolmutas, kööki teed keetma.

õhkkond oli nagu vene baaris. teadlane tõmbas laua kämblaga õunasüdametest ja põlenud tikkudest puhtaks ning nihutas tooli mulle otse nina alla. varsti saabusid ka kuusnurksed teeklaasid ja küpsised. ei saa öelda, et ma olukorrast erilist rõõmu oleks tundnud. öökull ka muudkui jõllitas.

ei läinud kaua, kui selgus õudne tõsiasi, et süütu füsioloogi nahas toimetab fanaatiline füüsik. teadlane kaanis ohtra suhkruga teed nagu janune elevandipoeg ning jutustas põlevil silmil kiipidest ja pilvearvutusest, kuigi oli lubanud treida raamatu hoopis vereringe teemal. näppisin nördinult diktofoninuppe ja katsusin teadlast raamatute suunas juhtida. tolku ei midagi!

peale kahte tassi teed põgenesin vetsu. halisesin potil istudes oma õnnetu saatuse üle ja leppisin saatusega, et siit käsikirju ei saa. vaimusilmas viirastus, kuidas ma kafeiini ja liigse suhkrukoguse mõjul elutult hallitavale diivanile varisen ja aastate pärast arheoloogilise väljakaevamise käigus õunakoorte alt päevavalgele tulen. sellegipoolest polnud isegi õuduste majas viisakas lõputult potil passida. lahkusin lohutavast nurgakesest ja varitsesin koridoris, et võimalikult kiiresti sääred teha, kui teadlase abikaasa mind järsku õlale patsutas. asi selge - esimene samm mu mumifitseerimiseks oli tehtud. kohe pidid saabuma kloroformine taskurätt ja ahelad.

õnneks pääsesin seekord terve nahaga. selgus, et tualetivisiidi ajal oli teadlane tukastama suundunud ja palunud lahkesti hüvasti jätta. mul polnud selle vastu midagi, et ta pisut pikutab. reisimoonaks sain kaasa küpsiseid ja pühendusega ensüümiraamatu.

täna saabus mulle tööle peaaegu lõpetatud käsikiri, mis teadlasel kappi oli ununenud. floppy diskil!

kui kellelgi arvutil on veel flopiauk olemas, andke teada. saadan teile kopeerimiseks raamatu. moodsatest ensüümidest!

word of the day: thuiskantoor - kodukontor

punaste pükste passioon

2011-11-27T12:24:00.001+01:00

kui eesti meest tuleb punaste pükste kandmiseks kõigepealt natuke kägistada, siis hollandis pole uimastavaid meetmeid vaja. punapükslased on leidnud oma asumaa ja paljunevad tõhusalt nagu kärmed kärbsed. otsa ei paista kusagilt. inimesed, nad on kõikjal!

esialgu arvasin, et küllap toimus mõnes poes odav lõpumüük ja viie paari punaste pükste peale sai näiteks tasuta õnge. oh mind lolli! see kõik oli asjatundmatute turistisilmade rumal järeldus. keskealisele, heal järjel ja kergelt kiilanevale täisverelisele hollandlasele lihtsalt kohutavalt meeldivad punased püksid ja neid saab ainult kallist kaubamajast. riidemeisterdajatel reklaamiraha no absoluutselt ei kulu!

tegu pole kusjuures üldsegi põhjamaades populaarse veinipunase koloriidiga, mida aeg-ajalt ka konservatiivse elemendi jalas ette tuleb. mcdonaldsi klounipunast teate? vene aja inimestele võib meenutada mõndagi ka lipupunane värv.

liigi tüüpkostüümi juurde käib klassikaliselt polosärk, õlgadel kantav värviline bleiser ja sokkideta purjekingad. harilik leviala: golfirajad, purjekeskused ja oksjonisaalid. armastab koguda iidset ja kallist sodi, vanu autosid ning lacoste'i krokodille. elutoa televiisor on peidetud kappi, sest selles majas loetakse ainult raamatuid. tammepaneelidega kabinetis isegi et kirjutatakse neid vahel. parkeri sulepeaga!

kõik riidetootjad, kes tahaksid väikse vaevaga väga rikkaks meheks saada ja on omal maal nurjunud, võiksid kolida põhja-hollandisse pükse treima. kaua ei lähe!

word of the day: broek - püksid

jeesus, siil udus ja muud loomad

2011-11-21T23:47:00.001+01:00

õud! amsterdami saabus tuumaudu!
vaatepilt on nagu imperialistlik maailmalõpp soyusmultfilmis enne timuri ja meeskonna saabumist. kütsin õhtul velosipeedil restost kodu poole ja nähtavus oli umbes selline, nagu süütul siilikesel udus ulguvat karupoega otsides.

kanalitest eemaldudes muutus silmapiir õnneks selgemaks. hingasin kergendatult ja rõõmustasin, et olen udus varitsevatest kiskjatest selleks korraks pääsenud. kurjakuulutavast korinast põõsastes hoidsin kindluse mõttes siiski eemale. parem vältida ameerika filmistaaride saatust, kes kapist kostuvat verejanulist ulgumist uurima minnes kombinee väel ära süüakse.

kui udu homseks ei tagane, hangin vanarauapoest pealambi ja asun liiklema nagu kaevur šahtis. alternatiiv on kruvida rattakorvi leeklamp ja tekitada korraga nii valgust kui sooja. ma pole kade ja luban heldelt tule äärde vorstikesi küpsetama ka kõik näljased amsterdamlased. noosi ilmselt ei jagu, kuid sellest pole midagi. ligimesehalastuse treenimiseks sobivad koonrid hollandlased suurepäraselt.

elanuks jeesus amsterdamis, saanuks ta siinses patuste linnas pühaks meheks juba pubekaeas. keskkond on soodus ka nägemusteks ja prostituutide päästmiseks. pühal õhtusöömaajal serveeritaks seeni. viiel erineval moel!

word of the day: zondaar - patune

maailma parim amet

2011-11-13T18:44:00.001+01:00

kas teile räägiti vanasti ka õudusjutte koertest, kes armastavad jalutada hommikul kell viis ja jätta diivanipadjale junne? mul jäi seetõttu võtmata umbes üks koer kuus. aktiivsel koeralembusajal jäin niiviisi ilma tervelt kuuekümnest kutsikast!

amsterdami vanemad on laste vastu leebemad. parkides on pühapäeviti kombekaid koeri nagu muda. mõned on isegi ülikondades! lemmikute arvukusest annab märku ka tänavateviisi pabulaid, millest on raske mööda vaadata isegi pimedal kodanikul. no ikka kõik kohad on junne täis!

leebete vanemate tõttu on siin kange nõudlus koerajalutajate vastu. eelmisel nädalal pargis varitsesin ühte niikaua, kuni saimegi kogemata tuttavaks. kas pole mitte suurepärane amet? füüsiliselt aktiivne ja vaheldusrikas, sisaldab rohelises keskkonnas tsillimist ja koerte patsutamist. õhtud ja pärastlõunad on vabad, keegi ei käpi su kohvikruusi ega näppa pastakaid. ma vahetaksin iga kell nii mõnegi kolleegi lõbusa näksiva koera vastu.

tuttav koerajalutaja on muide muul ajal muusik. viimane kord mängis ta näiteks vilepilli. küll see oli tore! istusime pargimurul ja kaheksa koera tantsisklesid lõbusasti ümber teki. pärast sõime vorste.

jumal tänatud, et amsterdami lapsed laisad on. nii saavad ka koerad vähemalt hommikusel ajal natuke rahu ja tantsida.

word of the day: puppie - kutsikas

hallo viin!

2011-11-08T22:32:00.001+01:00

oh mind lolli! unustasin ju rääkida, kuidas ma ameerika-maal terve nahaga halloweeni küüsist pääsesin! seekord läks üsna napilt.

ameerikas ei tea täiskasvanud eneseväärikusest midagi. lapsed on okei, aga washingtonis rokkisid ka paksud memmed ja transamehed zombide ja mesilastena mööda linna! küll on hea, et olen sündinud eestlasena ega pea veriseid vanemaid halloweeniööl hirmunult nurga taga varitsema, et siis joobunud kollide naastes tasa tuppa imbuda ja seal kapis häbeneda.

kuna sõprade halloweenikräu toimus kesklinnast eemal, avanes mulle varahommikusel koduteel ennenägematu vaatepilt. olen üldiselt suur rongisõber, kuid vagunitäie vampiiride, ämblikmeeste ja veritsevate libudega reisisin elus esimest korda. seltskond jagunes kaheks - vilkad vampiirid möllasid pinkidel ja ülejäänud seltskond tõstis iphone'id ja filmis. mitmed taibukad kodanikud on kogunud tänaseks youtube'is ilmselt tuhandeid klikke!

sellal, kui purjus mesilased linnas lammutasid, meisterdasime meie metsas sõpradega lõkke, vahukommipirukat ja kõrvitsasuppi. vahepeal käis õues möllava lumetormi tõttu ära ka elekter. sest polnud õnneks midagi, kuna küünlavalgel kõrvitsaid uuristada ja tondijutte vesta oligi ausam. jutustasin neile õudusloo, kuidas hollandis kord näljaga üksnes tulbisibulaid söödi. ameeriklased krõbistasid kreemjuustuga piparkooke ja ulgusid hirmust.

tõepoolest, halloweeni ja tänupühade ajal pole midagi hullemat kui vähe süüa. ilma kalkunita pole elu!

word of the day: heks - nõid

welcome to estonia!

2011-11-03T11:29:00.002+01:00

jeesus maria ja püha issa ristike! kohtusin eile ottawa lennujaamast nyc'i ja amsterdami lennates päris põrutava pagasiametnikuga ja ei saa kuidagi vaiki olla. lugege ka!

siirdusin parajasti kodusesse usa immigratsioonisappa, et seal nagu tavaliselt paar tundi püstijalu passides pissihäda kannatada, kui kohvrimees mind rajalt eemaldas, et mu mustadest sokkidest pisut pomme tuvastada. (siinkohal tervitan kõiki keskealiseid ameeriklasi, kes euroopas virisevad, et lennujaamad on paranoilised, mugavustega on lood hapud, hotellivoodid väikesed ja hommikusöögiks polegi kolmekümmet erinevat helvest.)

ühesõnaga - meil oli selle kohvrimehega väga valgustav vestlus. onu tutvustas end kiindunud maailmahuvilisena ja uuris teraste spioonisilmade sähvides, kas ma mitte tsehhoslovakkiast ei ole. tuletasin onklile lahkesti meelde, et selline riik pandi vahepeal kinni ja lehvitasin sinise passiga. mainisin ka eestit. onu pungitas imestusest silmi ja uudishimutses edasi. kas eesti pole mitte selles - selle koha peal pidi ta kukalt kratsides pisut järele mõtlema - selles nõukogude liidus, kus on õudne ja näljane elu?

milline tark mees rääkis, et kõik eestlased on didaktilised diplomaadimolekulid? nii on!

naeratasin kannatlikult ja valgustasin onklit uudisega, et ka külm sõda on vahepeal lõppenud. isegi et 20 aastat tagasi! kohvrimees vangutas imestunult pead, aga üldiselt oli tal väga hea meel. küllap nii ongi parem, arvas ta ja patsutas mulle sõbralikult õlale. ta oli nimelt kuulnud, et ussr on üks üsna vastik ja räpane paik.

kui järgmine kord lennujaama satun, räägin kohvrimehele jälle uusi põrutavaid uudiseid. tal oleks kindlasti rõõm kuulda, et vahepeal tehti maailma internet, millega saab poest pizzat tellida, ja et ameerika president on neeger. vabast aafrikast!

word of the day: nieuws van de dag - päevauudised

ärimaailma räpased mängud

2011-11-02T03:43:00.001+01:00

kohtusin tööasjus hiljuti kohutavalt alatu kassiga. ah et mismoodi? lihtne! niimoodi:

kutsusin nimelt ühe väljamaa teadlase ärikohtumise raames hommikust sööma. näljane mees oli kuulus kalifornia bakterikunn ja lubas mulle tasuta toidu eest põrutavaid batsilliuudiseid. mul polnud midagi selle vastu, et teadlast pisut sööta. nagunii keevitame ta mõtted varsti raamatuks ja müüme koopiad kalli raha eest maha. bukkisin linna parima laua.

hommikul väntasin nagu kord ja kohus bakterimehega kohtuma. onkel niheles juba näljaselt lauas ja lutsis lusikat. minule mõeldud toolil istus keegi kass ja tegi väga usalduslikku nägu.

ilmselgelt oli tegu eksitusega. tuletasin ülbele elukale meelde, et olen kohale jõudnud ja ta võib lahkuda, kuid volask isegi ei liigutanud. kass pani kivinäo ette ja juuris end varbaküüntega toolipõhja. täitsa ennekuulmatu lugu!

restoranil ei jäänud üle muud, kui mulle lisatool tuua ja salakuulaja eemale nihutada. rõõmustasin kahjuks enneaegselt. tarvitses mul vaid korraks vetsus käia, kui alatu elukas oli tagasi. seekord eriti ülbel moel - otse batsillimehe süles.

andsin alla. alatu kass ei tundnud absoluutselt ausa mängu reegleid ja mängis lolli, nii mis tolmas! teatasin elukale karmilt, mis ma ta räpastest tegudest arvan ja marssisin uksest välja. õhus kajas ülbe kiusupunninaer.

ma ei imestaks, kui see polnud üldse mõni tavaline loom, vaid vanasse kassinahka reinkarneerunud konkurent, kes samuti bakteriraamatule jaole sai. väga vastik lugu, kuid parata pole midagi.

kassi needsin muidugi ära. soolenugilised on juba teel.

word of the day: uitgever - kirjastaja

mina ainult karu armastan!

2011-10-19T22:51:00.000+02:00

olen end alati kaunis karusõbralikuks tüübiks pidanud, kuid peikaga tutvudes avastasin, et tõelisest karuarmastusest ei tea ma midagi.

tarvitseb vaid ilmuda lugu mõnd jahimeest või seenememme näksinud karust, kui diivanilt hakkab kostma nördinud urinat. järgneb sünge märkus, kuidas k a r u polnud ilmselgelt milleski süüdi. peika meelest tuleks laimujuttude levitamise asemel tegeleda õelate rõhujate püüdmisega, kes laantes luurates ausaid karusid kiusavad. ma ei imestaks absoluutselt, kui ta vabadel õhtupoolikutel salaja Karude Õiglase Kohtlemise Manifesti sepitseks. ehk töö juba käib.

see pole kõik. peika kogub karuraamatuid! lisaks klassikale nagu karupoeg puhh, karuaabits, pädingtoni seiklused ja spetsiaalsete karuillustratsioonidega siil udus, on tal olemas ka eesti loodusfoto 2010 album, mille kaanel kroonib teadagi kes. mike valdab puhtalt nii karuoti unelaulu kui apelsini karulaulu ja külastab igal suvel olustvere loomapargi karusid.

mis siis veel? ühises majapidamises kulub raudselt vähemalt purk mett nädalas. see on suvel. talvisel teehooajal - kuni kolm. magustoite tarbin meie peres mina. mike - sööb mett. purgist, supilusikaga. eelmisel talvel tõi eesti jõuluvana talle kolmeliitrise meepurgi, meeseebi, meekaramelle ja looduskalendri. arvake ära, kellest!

tulevikus plaanib mike hakata karude vabastajaks tallinna loomaaiast. kuna mul on soolas leemurite krooniku töökoht, moodustaksime paugupealt dünaamilise duo. lõunavaheaegadel sööksime suhkruvatti ja vestleksime öökullidega. elust metsas, ja miks mitte ka karudest.

word of the day: man in het beerpak - mees karunahas

vihm, tuul ja õunakoogid

2011-10-15T20:42:00.000+02:00

tänu õues möllavale sügisele saab nüüd klouni lausa iga jumala päev! näiteks frankfurdi raamatumessil võttis sõbral kohalt kaabu ja hõljus otse jõkke. amsterdamis jälle lendasin tormi ajal jalgrattaga peaaegu puu otsa. vihmavarju abiga võinuks vabalt ära käia ka mõnel korralikul katusel. seal on toimetanud ajaloos nii mitmeidki värvikaid tegelasi ja mul poleks midagi nende kohtamise vastu:

1) ammuilma on aeg, et keegi kõlvatut karlssonit lihapallide ahnitsemise eest natuke kägistaks,
2) mary poppinsilt võiks näpata võlukoti rääkiva kassi, mannavahu ja värskete võisaiadega olümpsi cafe boulevardist, ja
3) hendrik sal-sallerilt... ma ei teagi? äkki saaks talt autogramme, mida hiljem mustadel päevadel keskturul müütada?

muid põnevaid asju juhtub muudkui ka, aga neist kirjutan juba varsti. praegu jõllitab mind tallinnas üks kaneeline õunakook ja ma pean sellega tegelema enne, kui näljaste vendade ahned näpud jaole saavad. need on tal õudselt pikad ja tugevad. teravate küüntega!

word of the day: onweer - torm

kiuslik ahv tembutab

2011-10-03T00:02:00.002+02:00

ma olen ammust ajast suur aleksei turovski fänn. inimesed, see mees räägib loomadega! mul on andmeid, et aleksei on lähedalt tuttav ka mitmete sümpaatsete sitikatega, sest muhedale jõuluvanahäälele ei raatsi vastu panna ükski ülbe ürask. hiljuti kirjutas onu aleksei loomadest raamatu! lugesin seda nädalavahetusel kolm korda.

nüüd pulbitsen mitmekülgseist eluka-alastest teadmistest, nii et maa must. suureks nördimuseks on mu lähikondlased äärmiselt uudishimutud kodanikud. kõik ohivad ainult, mil saabub kord lõpp zooloogilisele faktipildumisele ega erutu absoluutselt loomauudistest. inimesed, neid ei huvita isegi siilid! äärmiselt häbitu lugu.

laiaulatuslikku vastupanu trotsides jagan teiega siiski ühe raamatust pärit ahvi seiklusi, kes õpetati kurdikeeles viiplema. seda võivat aleksei sõnul paljud, olgu ainult mihklid ja harjutagu vahel vihmastel õhtupoolikutel.

igatahes - kõnealune ahv viiples vabalt nagu noor jumal! ta valdas isegi liitlauseid, kuigi piirdus enamasti igapäevaste ettepanekutega, näiteks 'kuule, lähme nüüd õue kõõluma' või 'õu, vihma sajab, kanna mind tuppa!' kahjuks oli andekas ahv ka natuke valevorst ja armastas isikliku kasu huvides väikestviisi luisata.

ükskord tabas shimpansit õudne nälg. ta kappas kööki ja katsus viibeldes perenaist valgustada, et hädasti oleks tarvis üht banaani. perenaine nii ei arvanud ja tuletas ahnele ahvile meelde, kuidas enne magusat süüakse soolast. tatraputru hapukoorega pakkus ka. ahv pööritas silmi ja lahkus nördinult õue kirpe lugema.

varsti oli sakris ja higine ahv tagasi ning viiples ärevalt naisele, et ta hoovis mängiva lapsega on miskit lahti. tädi lippas ehmunult õue, kus mäkerdas liivakastis ta igati rõõmus poeg. higine ahv hõõrus samal ajal rahulolevalt käppi ja vinnas end köögilauale.

narritud perenaise naastes oli banaanikauss teadagi tühi. seevastu pikutas köögikapi otsas rahulolu kiirgav ahv ja keevitas kõhtu maja viimast banaani.

nii mõneski peres pandaks sellise tembu eest puuri. ahne ahvi perenaine oli aga selline heasüdamlik ja otsustas kapil lesivat valevorsti üksnes manitseda. ahv nokkis tädi jutu ajal haigutades nina, seadis end kapil banaanikoorte vahel mugavamalt sisse ning viiples siis vastu.

sõnum oli lühike: 'midagi haiseb kahtlaselt. minu tähelepanekute alusel on tegu inimesega.'

word of the day: plagende aap - kiusuahv

ühe papagoi mälestuseks

2011-09-27T17:10:00.005+02:00

eestis on loodus KOGU AEG ajalehes. pole ju salalugu see, et karud vahel inimesi söövad. olen kuulnud ka uudseid prussakaid avastanud sitikameestest ja põtradest, kes ministrite kapotte pilbastavad. ükskord räägiti isegi p u n g a d e s t !

amsterdami loodus end eriti ei ilmuta. levinud nähtuseks on vaid loomastunud britid, kes maagiliste seente toimel parkides hauguvad. eelmisel nädalal juhtus siiski midagi põrutavat!

nimelt avastasin hommikustest uudistest, et hollandis oli õhtul värisenud maa. kuigi tegu oli poolkõva 4.5 palliga, ulgusid diktorimehe sõnul nii mõnedki hollandlased keldrites hirmust. jõllitasin telekast öistes seiklustes osalenud kaasmaalisi ja halisesin nördinult. nimelt lakkusin mina hollandi esimese maavärina ajal baaris veini, selle asemel et mõne kõrge puu otsas uudseid olusid uurida.

edasi läks päev ainult halvemaks. kuigi viimane kui üks hollandlane hiilis pikapeale võidunud keldrist päevavalgusse, oli öö oma jälje jätnud. nii läks looja karja tubli papagoi Peter, kes värina peale ehmatades puurist alla kukkus ja südamerabanduse sai. omanikud arvasid esialgu, et Peter lihtsalt pikutab, kuid varsti selgus õudne tõsiasi. papagoi ei kannatanud absoluutselt turbulentsi!

see kõik on kohutavalt ebameeldiv. mul pole midagi selle vastu, et värisev maa usse ja sääski neelab, kuid papagoid peavad elama! lahkunu pole lindude paradiisis ehk kuigi tundeline ja soovitaks kõigil ta terviseks klõmaka rummi teha, kuid mul on ikkagi kurb meel.

olnuks palju parem, kui surnud oleks hoopis mõni jõle uss!

word of the day: aardbeweging - maavärin

selle suve luule

2011-09-26T12:32:00.000+02:00

tänavuse amsterdami suve võtab eriti ilusasti kokku üks ilmar trulli luuletus. ma ei tea, kas ilmaril on miskit pistmist trulliga tripsu, trapsu ja trulli raamatust, kes olid sellised viisakad vana-aja lapsed, külastasid vanaemasid ega teinud kurja. igaljuhul on väike trull kasvanud jumalasta kobedaks luuletaja Ilmariks. tal on teisi lahedaid luuletusi ka. isegi et dinosaurustest! teine tore asi on see, et ta lugudes pole ühtki kurja looma (isegi kassid on siuksed viisakad). no mulle õudselt meeldib!

ILUS ILM
(ilmar trull)

saabus kõrge rõhu hari.
nüüd jääb koju vihmavari.

täitsa täis ma lähen väge,
kui näen kõrge rõhu mäge.

sestap ootan ühtepuhku
mõnda kõrge rõhu muhku,

ehkki eriti ei kohku
keset madalrõhulohku

ega lase nina norgu
jõudes madalrõhuorgu.

ka vihmaga on kuiv mu silm.
mulle meeldib iga ilm.

word of the day: gedicht - luuletus

seened ja statistika

2011-09-19T20:46:00.000+02:00

levinud arusaama kohaselt tuleb statistika majade seest. majade ees algab see-eest elu, mil on toas tehtud numbritega vähe pistmist. vastupidist väidavad üksnes matemaatikaõpetajad ja ka ainult seetõttu, et neile antakse selle eest raha!

eile sündis aga erand. statistika käis õues ja vastas tõele! lubasin matemaatika (üldiselt väga vastik teema) oma blogisse ainult seetõttu, et lugu on õpetlik ja võib päästa nii mitmeidki elusid. isegi nalja saab!

nimelt käis mu hea tuttav sõbrannaga seenel. kõik oli kohutavalt romantiline. sammal lõhnas nagu noor loom ja linnud ulusid. kõige tähtsam - KÕIK kohad olid seeni täis!

noored korjasid korvi täis ja olid oludega igati rahul. mainekad mükoloogidki ei satu igapäevaselt sellisesse seenemetsa. vanem generatsioon meenutaks siinkohal härdusega kuulsat seltsimeest Kõpsu, kel samuti seente peale hea nina oli. enam seenesõpradest millegipärast enam multikaid ei tehta, kuigi materjali leiduks küllaga. paljalt amsterdami skeenest saaks mitu täispikka filmi!

igatahes, korviga koju jõudes polnud Kõpsu parajasti käepärast ja noored korilased asusid interneti abil seeni määrama. esialgu tundus asi lootustandev, kuid ajapikku selgus siiski kurblik tõsiasi, et metsast polnud ära toodud ühtki söödavat seent. see-eest sai kõvasti tatikaid! saak läks potist alla ja kõigil oli selle pärast natuke kurb meel.

siin tuleb mängu statistika. mõni õel matemaatikamemm oleks juhtumit kindlasti kalgi loogikaga lahanud. kõigepealt oleks ta teatanud, et statistiliselt tihedal seenehooajal peab söödavaid seeni mööda metsa taga ajama nagu loom. tõenäosus midagi head leida oleks kindlasti väike. seenerikkad lagendikud pole metsa tulvanud näljastele hordidele mitte kahe silma vahele jäänud, vaid lihtsalt mürgiseid tatikaid ja muidu vastikuid seeni täis. lõpetuseks oleks ta kindlasti näidanud mõnd õudset parabooli paelussiga lõpetanud tatikasööjatest, kes tegelikult puravikke otsisid.

lohutuseks noortele korilastele võin saladuskatte all avaldada, et parimaid seeni ei tule otsida mitte metsast, vaid kulli tänava köögist panni pealt, peekoni ja vahukoore vahelt. teine tuntud leviala - sahver! kolmas riiul, sõstramoosi taga.

word of the day: paddestoel - seen

hollandlased külastavad eestit

2011-09-14T17:42:00.001+02:00

mu kirgliku kihutustöö tulemusena bukkis üks merehuviline kolleeg hiljuti puhkuse haapsallu ja saartele. soojenduseks näitasin kevadel kõigile suviseid pilte, kus ma erinevate järvede ja merede ääres suplen ja otse põõsast ökoloogilisi sõstraid ja mustikaid söön. viimseks tõukeks sai juunis amsterdami saabunud hollandi tuumatalv. eestis paistis päike.

igatahes, kolleeg läks õnge ja lendu esmaspäeval.

nüüd loen päris suure hirmuga, kuidas eestisse on vahepeal saabunud orkaan! praamiliiklust pole ja sõbra basseinis on meetrised lained. õud!

nädal aega orkaani sees puhkamist võib isegi toredast kolleegist teha vabalt tigeda eluka ja ma olen mures. loodetavasti sai ta siiski saarele ega pikuta tuule vaibumist oodates kuskil virtsu sadama puhvetis paberkonni voltides. eile juba palusin jumalaid, et ta oleks hoopis mõne kobeda spa mullivannis ning sööks täidetud mune ja kaevuri kommi.

iseenesest on hollandlastele eesti sügistormid muidugi käkitegu. ilmaga, mil mõistlik Mart ahju ees aknaid topib, peab hollandi Kees tavaliselt pargis piknikku. jõudnuks amsterdami õudne Irene, mis terve new yorgi nurka surus, oleks uudishimulikult hollandlased raudselt karjas katusele roninud, et uut sorti vihma ja tuult oma silmaga tunnistada. võib-olla oleks tehtud isegi pilti!

lumega sellist nalja ei saaks. kõik uluksid hirmust ja topiksid aknaid.

word of the day: sügistorm - herfststorm

elu enne amsterdami

2011-09-08T20:40:00.001+02:00

kuna internetil on vastik komme meelevaldselt lehti kustutada, tõstsin vana punganäksimise blogi jutud igaks juhuks siia ümber.

2005-2006 juuli on kõik amsterdami-eelsest ajast. sinna kuulus natuke tartu koolielu, tallinna tööelu, kõvasti pummelungi õige mitmel rindel ja ei ühtegi koma. põhiliselt sai muidugi pungi!

natuke on naljakas ka, aga mis seal ikka varjata. ise ju tegin.

word of the day: archief - arhiiv

parimad hommikud

2011-09-02T14:37:00.003+02:00

eile juhtus ime! kohtusin üle pika aja heasoovliku ja multifunktsionaalse 2-in-one kassiga, kellega mind ühel koosviibimisel tutvustati. kass viibis üritusel seetõttu, et see toimus ta kodus, aga oli sellest hoolimata cool!

pole ju salalugu see, et kassid külalisi vihkavad. minu tähele-panelikud spioonisilmad on märganud külaskäikudel mitmeid väga vastikuid kassitegusid. repertuaaris leidub laiaulatuslikku junnipoetamist, kriibitud käekotte kui ka klassikalist mõõdutundetut ringipissueerimist. fantaasiavaesed kassid tegelevad enamasti labase hammustamisega.

kass Ichi oli erand: sündsasti pestud ja kammitud, viisakas ja maias. vahukommide näksimise juurde liigutas ta muide täiuslikult jazzi taktis saba. olen kohanud nii mõningaidki muusikuid, kellele see kass trummilöömise ja plaadimiksimise vallas mõndagi õpetada võiks. ma ei imestaks, kui Ichi eelmises elus kasside arvo pärt oli.

eriti hästi meeldis mulle see, et hommikupoolikuti käib Ichi äratuskellaks. iga hommik punkt kuus null null hiilib ta kikivarvul magamistuppa ja tilistab voodis hellasti kaelas rippuvat kellukest. kui keegi ei liiguta, ei lähe kass absoluutselt ärevusse, vaid annab muudkui käpaga kellukesele matti. järgneb soojendav kassikompress otse kõhul.

sellise jätkusuutliku kassi värbaks ma kohe ametisse. patareisid no absoluutselt ei kulu ja garantiiremondi asemel tuleb anda lihtsalt rohkem värsket liha. sobivad ka kotletid.

word of the day: doelmatig - funktsionaalne

ajalooline memm, a.d. 1956

2011-08-31T19:18:00.017+02:00

lõbustan parajasti portugalis keemikuid. kui enamasti saab konverentsidel vähe nalja ja palju õudu, siis seekord on teisiti. üks erukeemik läks eile rõõmust peaaegu lendu. sain vaevu ta säärest kinni enne, kui memm maast võttis.

reklaamin siin nimelt üht spektroskoopia ajalugu käsitlevat teost (saagu see juba surematuks, et mina saaksin rikkaks). ei midagi huvitavat, aga näe - keemikuile meeldib. üks vanamemm, kes paistis saabunud otse alkeemikute ajast, kiskus koopia kastist ja uuris sisu kahtlustäratava entusiasmiga. hoidsin ta luidratel säärtel väga tähelepanelikult silma peal, et keemiline memm mu vara tuuri ei paneks. vanainimeste väledust ei või alahinnata!

plehku panemise asemel läks memm aga särama nagu leegitsev tikk, lõi raamatu plaksuga lauale ja surus pika kondise näpu kõiketeadvalt mingile fotole. inimesed, memm oli raamatus! nimelt selgus, et 1956ndal aastal oli ta olnud madriidis kuulus spektromeetria kunn ja pandi sel puhul pildi sisse. ja seesama pilt oli meie raamatus!

ega enam polnd teha midagi. olin sunnitud ühe koopia keemilisele memmele ära kinkima, sest selline on kord juba kirjastajate heasoovlikkus ja pealegi oli ta jõudnud vahepeal raamatusse tublisti moosiseid sõrmejälgi teha (kuradi kohvipausid!). noh, pole hullu - ei juhtu iga päev, et kohtud raamatusse trükitud inimestega.

viimane kord oli see siis, kui leidsin 'minu amsterdami' fotolisast hollandi parima margoti. veel üks hea raamat, ja üldsegi mitte ainult keemikutele!

word of the day: geschiedenis - ajalugu

50 aastat laiskust

2011-08-26T17:55:00.015+02:00

kas olete juba kuulnud youtube'i ameeriklasest, kes räägib internetis eesti keelt nagu miška? paljud kuulsid ja avaldasid heakskiitvalt rahulolu. ''mõned elavad siin 50 aastat ega räägi sõnagi eesti keelt, aga vaata neegrit!''

kuulge, need mõned on mingi ohtlik ja laialdane probleem või? amsterdamis kiidetakse ka hollandikeelseid välismaalasi, kuid mesijutt lõpeb enamasti ikka kurja pominaga, kuidas mõned elavad siin juba 50 aastat, aga...

kui mu mälu ei peta, kirjutas samast asjast kunagi ka justin petrone. muidugi meeldib ka tema meile lihtsalt seetõttu, et on ameeriklane, aga inimesed! RÄÄGIB EESTI KEELT!

kuna mõnede fenomen näib levivat mööda ilma nagu katk, peaks ehk avama tõhusa keeltekooli umbkeelsetele? mul poleks midagi selle vastu, et hollandi osakonnas garderoobe valvata ja mõnedega tutvust teha. kui viisakasti naeratada, saaks ehk sõbraks ja külla? ma olen kuulnud, et mõnede kodudes pakutakse datleid ja paljudel elavad vaasides isegi tantsivad ussid.

noh, kes on mõnesid oma silmaga näinud?

word of the day: allochtoon - immigrant

külaline tulevikust

2011-08-11T15:26:00.005+02:00

kui mitmeid tuttavaid väisavad matsid, kes söövad vorsti kapist ja jätavad kiled vaibale, siis mul on külalistega vedanud. üks sõber asus täna tagasiteele ja järgmine pakib juba tallinnas kotte. jõudsin küpsise- ja chipsipuru vaevalt diivani vahele prakku suruda.

sedapuhku on saabumas mu kõige coolim hõimlane, keda tuntakse kinnistes ringkondades ka väikevenna nime all. hambaid ja karvu on tal viimase kahekümne aastaga muidugi kõvasti juurde tulnud ja väikevenna tiitel devalveerunud, kuid vahel kiusu pärast ikka võib. õe- ja kiusuvabal ajal on ta muidu üks gert.

gertide saabumine on olnud läbi amsterdami ajaloo väga piduliku tähendusega. noosi ikka liigub, kuid seekord on sellega kaasa pandud elus vend ja me kõigi ootused on jube kõrgel. isegi peika liigutab õhtuti kõrvu ja loendab kannatlikult päevi, mil tallinna lennuk vananevate pummeldajate vennaskonnale noort liha toob. kuna piirivalve on välismaalaste suhtes umbusklik, palusin emal hoolitseda, et vend oleks korralikult sisse pakitud ega kuskilt lekiks. sitikaid ei tohi ka küljes olla, muidu ei lase tollimehed läbi.

ootame hingevärinal. kui kõik läheb nagu vaja, sööme sel sügisel hommikusöögiks ainult paljast karlfazerit. metsapähklitega!

word of the day: oh brother where art thou? - oh broer waar ben je?

kes reisib šotimaale?

2011-08-09T13:57:00.004+02:00

šotlased on turistide hirmutamiseks hiljuti uue plaani haudunud. igav järves luurav koll on ajalugu! seda rääkis mulle hea sõber, kel hiljuti šotimaa nõmmedele asja oli.

kõik oli nagu heas inglise filmis - tuul ulus, teeäärses kanarbikus luurasid malbed neitsid ja ilmselt ka colin firth valgel hobusel. neid polnud muidugi parajasti näha, sest sadas hullumööda (kes räägivad, et on briti saartel päikest võtnud? need inimesed on valetajad!).

idüllid ei kesta teadagi igavesti. umbes nagu jeesuslapsukese tulemine, ilmus piimjast vihmast teele järsku hiiglaslik roosa lammas! sõber arvas esialgu, et ta kapotile on maandunud mõni kosmosest saabunud saadik. tegu polnud siiski maavälise objektiga - läbi esiklaasi jõllitas teda ülbel pilgul ehtne šoti lammas! teised roosad kodanikud pikutasid teeveeres ja liigutasid tülpinult kõrvu. pealik koputas sõraga vastu akent ja viiples lambakeeles, et TUTKIT BRAT! VORSTI ON?

inimesed, see ei ole nali! neist lammastest kirjutati isegi lehes! värvimine on nimelt tõhus bandiidivastane abinõu. kui muidu paneb ikka mõni loll, lammas seljas, üle põllu ajama, siis roosa villase pommiga eriti kaugele ei kappa. proovida ära peita? johhaidii.

lehes mainitud oranze lambaid ei näpiks ma mingi hinna eest. see on selge märk, et tegu on mõne hollandi emigrandi varaga, kes lambad kodumaa auks ära on tooninud. ainult helde jumal ise jaksab päästa varast, kelle see hull kätte saab. suure tõenäosusega treib vaene mees hollandlase kuuris aastaid kuusepuust uusi kalosse. söögiks: juust.

word of the day: lammetje - lambake

ühe koera elu

2011-08-05T15:24:00.013+02:00

hommikusöögi kõrvale unistan ma vahel ikka sõbrast, kes võiks olla mõni kohev ja lõbus kass. vanasti meeldisid mulle ka muud amsterdami loomad, kuid hiljuti mõtlesin ümber.

see käis nii:

mike'i tädi taltsutas kevadel ühe sündsa välimusega koera. muhv tegi klouni nii kuis jaksas (koer, mitte tädi) ja käitus igati meelilahutavalt. minust sai korraks isegi peaaegu et koerainimene! taaskohtumisel hiljutisel grillipeol ehmatasin endal aga püksid täis, sest kevadine koerapabul oli paisunud täitmatuks pommiks! ÕUD!

ablas elukas istus terve õhtu grilli kõrval ja jõllitas liha. kui silmad ära väsisid, kolis pomm kiigele puhkama ja haukus niisama, meelelahutuseks. tast tuli ikka päris kõva häält! õhtu jooksul neelas õgard lisaks lihale tooreid oliive, herneid ja topsijäätisi. lisaks maitses pomm kolme erinevat veini ja einestas melissipõõsas.

enamik külalisi muutus peagi veidi murelikuks. mis seal salata, ka ise mõtlesin peamiselt sellele, kuidas kiiresti terve nahaga minema pääseda. istusin igaks juhuks parem kõrgel baaripukil ja varitsesin tähelepanelikult, mida pomm teeb. koer allus ainult kõikide loomade sõbrale mike'ile, aga see pole mingi eriline uudis, sest ta oskab ka kärbseid dresseerida. kahjuks ei viitsinud isegi mike terve õhtu koera taltsutada.

minu koju see koer enam oma aplat nägu ei näita.

word of the day: honger - tõsine, õudne nälg

suve-eri: saarlased värbavad

2011-08-03T23:16:00.014+02:00

ausad kitsesõbrad sügeleks praegu hirmust hauas, kui nad teaks, mida saaremaa mehed täna lehes kuulutasid. inimesed, hullud saarlased otsivad hirvepeletajaid!

täpselt polnud öeldud, palju neil seal hirvi kaelas on, kuid tundub, et asjaga on üsna kiire. kuhu hirved peletada, kuulutus ei maininud. äkki saarlased mõtlesid, et ajavad nad üle mere hiiumaale elama? a mis siis, kui hirvedele seal ei meeldi ja nad ujuvad tagasi? punuvad kõrgele kuressaare linnuse torni pesa ja hakkavad öösiti prassima ja pasunat puhuma? määrivad ürikuid ja teevad kabelisse junne? ooperifestivalil oleks kohe ots peal.

milleks loodust ärritada! kui juhe koos, võib ju alati mandrile puhkama sõita. ehk mitte loomaaeda (jälle hirved!), aga kohvikus ja nukuteatris meeldiks vast isegi saarlasele.

word of the day: hertje - hirveke

erutavad õppetunnid

2011-07-19T21:34:00.003+02:00

pole vist salalugu see, et kuumus pärsib mõtlemist. suvel liigub metsa vahel ikka inimnahas objekte, kes on aju jahedasse sahvrisse tallele pannud ja tegutsevad tõhusasti instinktide ajel. vaikseks jääb alles seeneajal, kuigi ka siis pole kindel, et mõni loll su pilvikule kusnud pole.

õnneks on ka erandeid! näiteks mu kahe hollandi sõbra eesti-puhkus osutus tänavu ootamatult õpetlikuks. üks avastas, et herned tulevad kaunast ega kasva ükshaaval maa all. purgis ja püreesupis oli ta neid ka varem kohanud, aga toored herned tulid ta ellu esmakordselt 29ndal eluaastal. maitsesid jumalikult!

teine sõber avastas, et hapukurk polegi omaette köögivili nimega ''pickle'', vaid mingi tavaline kurk. see tuli lihtsalt sellest, et varem polnud ta pisikeste aiakurkidega kokku puutunud. et tegu on ühe ja sama asjaga, oli sõbra jaoks väga erutav avastus. peentel kokanduskursustel, kus kõike viilutati ja veinis hauti, kurke millegipärast ei õpetatud. see-eest teab ta sealt, kuidas lehmade jalgu viiel erineval moel moorida.

nüüd siis sellised maalähedased õppetunnid. midagi kasulikku siin eestis ikka ka.

word of the day: köök - keuken

jaanipäeva kõrge rohi

2011-06-24T18:00:00.007+02:00

ma avastasin ammu, et hollandit juhivad kuninganna asemel hoopis browni osakesed, kes varitsevad tasakesi niiskes keldris ja korraldavad kaost. õnneks on nad sellised vanamoodsad ja lärmamist ei salli. seda tean ma tänu muruniitmise regulatsioonile, mille nad musta öö katva varju all hiljuti läbi surusid.

kui eestis tuleb naabril kange niiduisu peale tavaliselt kuuest hommikul, siis amsterdamis märatsemist ei toimu. juhtme võib pistikusse lükata hommikul kümnest kaheteistkümneni ja siis uuesti õhtupoolikul. mõistlikuks õhtusöögiajaks on lõbu läbi ja kõik lärmavad bandiidid tõmmatakse liistule. rohi muudkui kasvab.

võibolla seetõttu ongi paljud kombekad kodanikud oma äärelinna tagaaia ära betoneerinud, et poleks hirmu asjata kulutada. trahviraha saab tallele panna ja seda talvel kaminatule õdusas kumas mõnusasti patsutada.

teised hollandlased jälle ei niida, vaid hoopis kasvatavad rohtu. see on juba hoopis teine tera! vajab regulaarset kastmist ja harvendamist. levinuim leviala: päikseline rõdu.

word of the day: onkruid - umbrohi

tartu, revisited

2011-06-16T23:32:00.006+02:00

tartus lõpetati täna koole. üks mu armas sõber (vabandust aga sugulane kõlab kopitanult) hakkas geenitehnoloogiks ja teisest sai insener. fakk jee! nüüd tean kohe, kellele helistada, kui tuleb tuju torni püstitada või plastiliinist dna teha.

ühel väiksel sõbral (jälle sugulane) avastasin ohtliku kire. oma noore vanuse kohta on tegu erakordselt toimeka harakaga. sel ajal, kui suured inimesed hängisid, riputas kaheaastane muhv endale kärmelt külge kõik ripakil ehted, rõngad, ketid ja kellad. sellest lapsest saaks tulevikus kindlasti võimekas pärlipüüdja või punkar!

muidu on tartu elu hea. kui keegi teab seal jäätisemaitsja või kassijalutaja töökohti, siis andke muudkui teada! teine variant on jätkata kirjastamist ja toota näiteks zavoodi käsiraamat või emajõe hakkide entsüklopeedia.

word of the day: universiteit - ülikool

suvine äriidee

2011-06-09T13:23:00.009+02:00

inimesed, alatskivil hakatakse sääski püüdma! küll on hea, et kellelgi on oidu asumaks võitlusse eesti suve põhiprobleemiga otse rohujuuretasandilt.

sääseterminaator, kes seal alatskivil rekordiliselt notib, võiks kusjuures jumalast väikse vaevaga rikkaks meheks saada. mul oleks küll kange tahtmine teda endale näiteks jaanipäevaks ja peenteks piknikeks sisse osta. pikutad linal, mekutad vorsti, hävitaja roomab tasakesi ümber lina ja notib sitikaid. pärast lesivad surnud vagalt murul reas, keegi ei pinise ega näksi. idüll!

lisaks võiks sääsemurdjast teha ka sellise pisikese tinistatud versiooni, kes tegutseks öises magamistoas, sest seal elab suviti alati üks eriti ilge sääsk. ma maksaks rikkalikult!

nädalavahetusel asun uurima, kus võidumees elab.

word of the day: inim-off - off-mens

hõljuva kassi juhtum

2011-06-06T23:35:00.018+02:00

siin amsterdamis on mul üks hea tuttav, kes on kass. eile oli üsna põrutav päev, sest ma avastasin, et ta oskab lennata! see juhtus nii:

kass peatub majas, kus ma vahel kooke söön. ja pole mitte salalugu see, et kuigi ta on enamasti heatujuline, siis seekord oli kass jumalast morn. mulle sellised asjad üldse ei meeldi.

kuna ülbitsevaid elukaid ei patsutata, siis läks kass õhtuks ikka jumalast kurjaks kätte ja ronis tigedalt aia otsa. me ei lasknud end segada, et mingi kass teiba otsas joriseb ja avasime muudkui uusi veinipudeleid.

aga siis äkki oli kass kadunud! hiljem saime me muidugi aru, et tegelikult oli ta ainult üle kõrge tara kõrvalaeda lennanud. sel ajal kui meie nagu klounid aeda kammisime, sõi kass naabri põõsas arooniaid ja pani siniste hammastega õelat kassinaeru.

kuna kõigil oli ülbe kassi sigatsemisest kopp ees, otsustasime põgenenud objekti tagasi tuua. varitsesime tshikkidega aia juures, mehed läksid kassi püüdma. arooniapõõsast leiti üksnes värske junn. objekt ise leiti peale ekstensiivseid otsinguid maja katuselt. no te öelge mulle, kuidas sai kass üle kõrge tara naabri aeda ja tagasi, samal ajal kui mitmed teravaid inimsilmad teda pingsalt piidlesid?

see kõik on tegelikult jumalast lihtne, saime me hiljem aru. see kass käib lihtsalt pühapäeviti lendamas! järgmine kord õpetame ta tallinnast komeedi komme tooma. selline sobiv amet hõljuvale kassile - saabki end nädalavahetustel tuulutada.

word of the day: vleugels - tiivad

ja nüüd - ilmateade!

2011-06-01T00:14:00.012+02:00

aktuaalses kaameras oli vanasti alati sama kliima. homme tuli ikka vahelduva pilvisusega kuiv ilm, tuul puhus edelast kaheksa meetrit sekundis ja õhtupoolikul võis esineda sademeid. sooja tuli lõuna-eestis n kraadi ja põhja-eestis ning rannikul n-5 kraadi. saartel oli tavaliselt n-10 kraadi ja esineda võis äkilisi tuuleiile. easy!

amsterdamis suudaks täpset ilma ennustada üksnes EHMI parima ilmamemme ja mõne eriti võimeka kuusetaadi järglane. eile hommikul läksin ma tööle mantliga, lõunale suvekleidis ja õhtusöögi-pikniku ajaks olid kodanikud pargis palja ülakehaga. ööseks panid mõned nõrgad maikad selga ja ülejäänud litsusid paljaste tagumike välkudes koju. ma ei tea, mis juhtus vahepeal, kui ma magasin, aga täna hommikul oli õues 12 kraadi. õnneks saabus õhtuks jälle suvi!

ses mõttes on mõnus käia vahepeal kontoris, kus on kogu aeg hea ilm. vahel ajavad kolleegid küll vere keema, aga mõnusa kliimaga kohtades ongi sageli palju lolle - aafrikas ja pirital pole suvel mitte ilmaasjata ahve jalaga segada.

talve vältimiseks käiks ma isegi heameelega sesoonselt aafrikasse ahviks. ratta eest saaks raudselt terve autokoorma banaane!

word of the day: weer punt nl - ilm punkt ee

suvi, muhvid!

2011-04-23T01:26:00.001+02:00

evelin ilves ja rästikud

2011-04-05T18:18:00.008+02:00

lugesin ükspäev lehest, et eestil käis külas poola president ja võttis naise ka kaasa. ja kuigi presidentide toimetuste osas valitses meedias uudisepõud, siis daamide tegemised olid ootamatult detailselt kaetud. näiteks teavitati kõikjal, kuidas evelin ilves presidendiprouale leiva, põlle ja rätiku kinkis. ja kuna kell oli alles vähe, siis ma lugesin algul, et poola memm sai omale rästiku!

kusjuures tegelikult võikski ju külalistele usse kinkida! ma olen kindel, et kõigil valitsevatel vahmiilidel on kapid igasugu rahvuslikku joga täis. no saate ju aru, et isegi rikka presidendi sahver (mis on suur) saab ükspäev puulusikaid, lippe ja õllekappe täis?

sellistele inimestele kulukski ära hoopis üks korralik uss! rästik teeb vähemalt klouni ja liigutab ja võibolla vahel teeks ka hääli? lisaks võtab aus uss raudselt vähem ruumi kui mingi leib või rätik. lõpetuseks, uss sööb vähe ja on odav pidada.

eesti saaks ka kindlasti kõvasti kuulsamaks, kui president külalistele usse tooks! nad võiks olla sellised viisakad, väärika sametise lehviga ja korralikult kammitud. ja keegi ei köhiks, sest kingitud ussile suhu ei vaadata!

noh, mis arvate?

word of the day: madu - slang

sõda amsterdamis!

2011-04-03T13:53:00.021+02:00

täna hommikul avastasin voodist suled. mõtlesin õudusega, kuidas pimeduse katva varju all on sisse tunginud üksildane öökull, et mu kõrval salaja tukastada. tegelikult polnud asi üldse nii hull - suled olid seotud hoopis sellega, et ma käisin eile lahingus!

nimelt toimus amsterdami vanalinnas armutu padjasõda. mitmed nutikad kodanikud olid enda kaitsmiseks kaasa võtnud suusaprillid või haisva aukudega suka. kuna mul jäi kassimask koju, nuuskasin sõjajärgsel õhtupoolikul sulgi, aga see oli okei. isegi natuke et eksootiline oli!

peale madinat oli linn padjasulis ja karjakaupa higiseid sõjardeid lebas kurnatult nurkades. õues pikutamiseks oli muidugi igati sobiv ilm, sest amsterdami saabus eile suvi ja 24 kraadi, millega istuvad muretult kivipõrandal isegi põiepõletikke kartvad emad.

hommikune intsident pani mind ainult muretsema peika pärast, kes sõitis peaaegu et otse sõjast kongosse ja ega ma lubada ei saa, et tal seal juustes ja kõrvades mõned suled ei olnud. ma nii loodan, et kiuslikud neegrid teda seal lennukis väga ei narrinud! hollandi farmerid võivad nimelt vabalt käia, suled peas, aga minu peika pole mingi agronoom. samas kongomehed seda raudselt ei tea. õud!

word of the day: sõda - oorlog

märtsis algab mai?

2011-03-19T21:23:00.004+01:00

üks amsterdami-elu suurimaid plusse on see, et kevad algab märtsis ja mitte mais, nagu tallinnas. ma ei hakka üldse mainimagi soomemaad, kus ükskord esimesel mail talv tuli. ehmatasin hommikul ühikaaknast tihedat lumesadu nähes nii, et mu armas toakaaslane meenutab seda maavälist karjet tänaseni erakordse kirkusega. mirja arvas esialgu, et koridoris on lõhkenud pomm ja dushiruumis lebavad veritsevad laibad.

pärast esimest maid tuli ükspäev kevad ka, aga selleks ajaks olid nii mõnelgi oimukohad ootamisest hõredad. minu suur bulgaaria sõber rossi elas selle talve üle ainult tänu murakaliköörile ja haribo karudele.

küla peal räägitakse, et talv on ka sel aastal uskumatult ülbe. näiteks täna hommikul helistas ema ja teatas morbiidsel toonil, et tallinnas sajab paksu lund. kujutasin jumalast selgelt ette, kuidas ta seal niiviisi murelikult aknal kõõlub nagu orav ülaloleval pildil. õnneks on ema seespool ja ma tean küll, et neil on seal kappideviisi sefiiri ja pähkleid, et toita sadu kurbi oravaid ja ka ise mitte päris nälga jääda. häda korral on sahvris isegi vanaema letshot.

ma tahan ainult öelda, et ärge kurvastage! kevad tuleb ükspäev ikkagi. seniks päästke väikseid oravaid, et nendega ei juhtuks nii, nagu ühes muumitrolli loos. see seal polnud muidugi väga nutikas, aga ka rumalad loomad väärivad elu, ja vahest isegi natuke metsapähkleid kakaos.

word of the day: sneeuwval - lumesadu

hooaeg on alanud!

2011-03-01T22:42:00.002+01:00

mulle tundub, et vahepeal tuli märts.

uhkeid pungi kõigile!
nüüd saab näksida vähemalt jaanipäevani.

word of the day:
eet smakelijk - head isu!

finantsturg ja vanad eestlased

2011-02-18T21:53:00.008+01:00

inimesed! vahepeal sai tsirkust berliinis. see käis nii:

APE 2011 korraldas konverentsi kirjastusilma hullukestele, kes ei kannata jõuluaja biograafiamüügi järgses õnnekoomas reisifondi raiskamisega kuidagi frankfurdi raamatumessini oodata.

algul kulges kõik traditsiooniliselt. päeval sai klatši ja loenguid ning õhtul juua ja laaberdada. kirjastajad on tuntud kui eesrindlikud veinilakkujad ja teise päeva hommik oli traditsiooniliselt raske. aga siis saabus lunastus!

nimelt oli pohmelliuimas publiku erutamiseks meelitatud kohale stephen bourne cambridge university pressist. hommiku-agoonia leevendamiseks teatas ta kiiresti, et kuigi juttu tuleb hiina raamatuturu fantastikast, on tal alustuseks üks lõbus lugu. (see oli tast päris nutikas, sest nii mõnedki koomas kodanikud avasid silmad). kuna ma pole joodik ja enesetunne oli mul suurepärane, siis ma rõkkasin hoopis sees, et nüüd hakkab saama tsirkust!

aga tegelikult teatas stephen, et teate - hiina on peaaegu et nagu eesti! (no selle koha peal ma ehmatasin küll, sest ega ma olin kindla peale ainus eestlane seal joodikute kambas, ja ma juba kujutasin ette kuidas läheb laimamiseks ja hiljem tuleb asuda neid ümber veenma, kuidas meil on kõik suurepärane).

võrdlev arutluskäik oli aga järgmine: stephen käis 1991. aastal tallinnas eestlastele rahvusvahelise finantsturu võimalustest rääkimas. ettekande lõpus tuli tema juurde keegi härra ja uuris, et kuidas täpselt nende turgudega nüüd on (eriti ameerika!), sest tal on kaasas nimekiri asju, millest oleks vaja vabaneda. müüginimekirjas olid järgmised artiklid: traktor, 100 kilo heina ja üks hobune (hall). stepheni meelest illustreeris see näide suurepäraselt hiina turu naiivsust aastal 2011.

no ei saa salata, et ma olin tige küll ja oleks tahtnud teda siukse lolli jutu eest natuke nüpeldada! aga samas ma jälle ootasin tasakesi, et äkki nüüd tuleb puänt! sest nüüd on meil ju e-valimised ja skype, ja mehed - meil on isegi et euro! aga ei sittagi. edasi tuli hiina fantastika ja joodikud panid silmad kinni tagasi.

kohvipausi ajal püüdsin laimava muhvi kinni, et teda veidi viisakalt korrale kutsuda (kes teab, kui paljudes ettekannetes ta juba eestlaste arvel lolli nalja oli visanud). stephen oli vahepeal juba kuulnud, kes ma olen, katsus mind vennalikult emmata ja alustas laulval häälel, kuidas ta teab küll, et nüüd on kõik hoopis teisiti ja tallinn on kultuuripealinn 2011 ja et kõik on fantastiline. ja siis vennastumiseks rääkis ta veel ühe loo, mis tõendab, kuidas kõik polnud hoopis nii muserdav kui esialgu tundus:

nimelt oli ta oma kahetunnise ettekande pidanud eesti ja vene tõlgi vahendusel, kes olid küsimusteringiks ikka täitsa võhmal ja palusid pissipausi. ja siis teatas keegi publikust, et ''bat vii känn oolsõuu spiik inglišš''. ja teate, stephen tegi seda jumalast õige eesti-inglise aktsendiga, nii et ma leebusin ja andsin talle andeks.

kõik mis ma öelda tahan, on see - olge valvel, sõgedad välismaalased on kõikjal ja panevad hullu! mitte kedagi ei saa enam tänapäeval usaldada.

word of the day: presentatie - ettekanne

justin petrone ja lõunaeestlased

2011-02-13T18:36:00.009+01:00

kuulasin hiljuti raadiointervjuud 'minu eesti' autori justin petronega ja seal sai kõvasti nalja. näiteks ütles justin, et lõuna-eesti inimesed pobisevad.

ma ei tea, mul on päris palju sugulasi tartus, aga ma pole küll tähele pannud, et neil pobisemisega probleeme oleks. ses suhtes, et kõik artikuleerivad nigu miškad! ülikoolist ka justkui ekstensiivseid pobisejaid ei meenu. äkki ameeriklastel on teistmoodi kõrvad, mis seda paremini kinni püüavad?

(ma olen nimelt filmist näinud, et mitmed ameerika lapsed oskavad ka kõrvu liigutada, mis on selline spetsiaalne oskus jõuluvanade rõõmustamiseks. äkki see kõik on mingi usa kõrvade eripära?)

lõunaeestlased, rääkige suu puhtaks! KES POBISEB?

word of the day: uitspraak - hääldus

prohvetlik ettekuulutus aastast 2007

2011-01-26T21:50:00.012+01:00

tallinnas ja amsterdamis ulub gripp! eestis panevad väiksed ohvrid ilusti haisvad viinasokid jalga ja sinepiplaastrid selga, aga hollandi meditsiin on hoopis innovaatilisem!

nimelt tuli kellelgi kuskil ministeeriumis hiljuti geniaalne idee, et hädasti kuluks ära gripirühmad, kus väikseid ausaid lapsi nakatada. isegi vintske karastunud element langeks nigu loogu! pärast nakkumist ja toibumist algaks muretu gripivaba elu. ära jääks kõvasti täiskasvanuelu õudust - mädased tüsistused, sinised lehed, munapuljong ja kondivalu peaks kõik panni lakkuma!

mulle tundub, et ennetusmemmed on selle idee minu pealt maha viksinud, sest 2007. aastal ma juba leiutasin, kuidas looduslikult vaktsineerida!

word of the day: ziekenhuis - haigla

2010 raamatutes

2011-01-02T20:11:00.004+01:00

2010 oli suhteliselt kehv punga-aasta, aga see-eest sai palju rannailma, lennureise ja lugeda. pidasin ordnungi ka! eestikeelsete lainete järgi on hästi näha, millal kodus kooke ja sõpru vaatamas käisin. erutavad avastused olid chaim potok, hilary mantel, william styron, neil gaiman, maarja kangro, arnon grunberg ja harry mulisch. kui kellelgi on äkki häid soovitusi 2011ndaks, siis poetage need muudkui kommentaaridesse!

on the road (kerouac)
komt een vrouw bij de dokter (kluun)
the discovery of heaven (mulisch)
de weduwnaar (kluun)
alleen maar nette mensen (vuijsje)
neverwhere (gaiman)
olivia joules and her overactive imagination (fielding)
klunen (kluun)
watership down (adams)
juliet, naked (hornby)
regeneration (barker)
a spot of bother (haddon)
one day (nicholls)
wolf hall (mantel)
let the great world spin (mccann)
taal is zeg maar echt mijn ding (cornelisse)
about a boy (hornby)
the chosen (potok)
the prime of miss jean brodie (spark)
the doctor's daughter (wolitzer)
ahvid ja solidaarsus (kangro)
minu london (anu samarüütel-long)
minu magus elu ehk martsipanimeister (vetemaa)
how to be good (hornby)
my name is asher lev (potok)
between the assassinations (adiga)
pime palgamõrvar (atwood)
joey speedboat (wieringa)
breakfast at tiffany's (capote)
a scandalous man (esler)
light boxes (jones)
the silver linings playbook (quick)
minu pariis (urmas väljaots)
hiired tuules (mihkel mutt)
vargamäe vanad ja noored seeria (kivirähk)
kas süda on ümmargune? (petrone)
külmavereliselt (capote)
eating animals (foer)
her fearful symmetry (niffenegger)
totally killing (olear)
a short history of tractors in ukrainian (lewycka)
born in soweto (holland)
anansi boys (gaiman)
never let me go (ishiguro)
khayelitsha (otter)
minu soome (saksakulm-tampere)
minu ameerika (petrone)
the reader (schlink)
sophie's choice (styron)
mees nende elus (kivi)
the polysyllabic spree (hornby)
the diary of a young girl (frank)
ahead of the curve (broughton)
stranger in a strange land (heinlein)
the accidental billionaires (mezrich)
a little book of language (chrystal)
the philosophy of andy warhol (warhol)
tirza (grunberg)
the promise (potok)
dolfje weerwolfje (van loon)
reis läbi euroopa (kivirähk)
the help (stockett)
küsimused kõikidele vastustele (luitsalu)
baby jane (oksanen)
andekas mr ripley (highsmith)
rahvusvaheline mees (mutt)

word of the day: boekenjaar - raamatuaasta

eesti post puuri!

2010-12-06T19:19:00.012+01:00

kui ise nalja ei tee, siis teevad teised! seekord hoolitses karnevali eest asutus eesti post!

saatsin oktoobris väiksele sõbrale sünnipäevakaardi. kirja taha kirjutasin nagu korralikule kodanikule kohane, et see kõik on kairilt amsterdamis. isegi et tänava nime kirjutasin!

kolme nädala pärast oli ümbrik mu postkastis tagasi! mõtlesin et äkki silmitses postionu seda valest otsast? aga eriti kaua ei tulnudki juurelda, sest kaardimees oli mõistatuse lahendanud. kirjale kleebitud teatisel seisis hoopiski:

aias kuri koer

postkast on neil muide aia ees. postionu peaks äkki mõne rahulikuma ameti peale mõtlema? sest kuna väikse sõbra koer ei ole minu teada veel omandanud läbi seinte käimise oskust, siis tõenäoliselt pelgas kirjamees hoopiski seda, kuidas koer teda kuudist jõllitas? siis oleks ta muidugi võinud täpsemalt märkida, et:

aias põrnitses kuri koer.

nüüd saab väike eliise oma kaardi kätte siis kui ma talle ja ta jõllitavale koerale jõulu ajal külla lähen.
postionu ennast võiks mu meelest selliste tegude eest natuke nüpeldada. mitte midagi ei läheks kaotsi!

word of the day: boze hond - kuri koer

a-mericah!

2010-11-22T23:40:00.007+01:00

lendasin vahepeal ameerikamaale ja tagasi. tsirkust sai kõvasti, ja mitte ainult õhus, kus tuli ette turbulentsiauke, mille peale äriklassi memmed ainulaadseid kollihääli tegid! sel ajal olin mina pissil ja kogesin kahesajameetrist langust otse vetsupotil. nagu näete, reisisin korraga nii x- kui y-teljel!

maa peal kohtusin terve hulga kummaliste inimestega. näiteks oli seal üks india valmikirjutaja, kes katsus mind pargis veini ja õpetlike rebaselugudega võrgutada, ja ülikooliprofessor, kelle meelest on aeg kolida new yorki ja hakata seal kaelkirjakute lugu müüma. ühel õhtul sõime kahe pöörase konverentsipreiliga peenes restoranis kastaneid ja pärast maitsesime mõrvarlikke margariitasid, mis panid kõik einestajad tantsisklema. üks teine laupäev käisin hipide kodupeol, kus kõik inimesed olid vuntside ja kitsaste põlvpükstega. üks vana sõber saabus üherattalisel tsirkuserattal ja tõi mulle nelgi, sest ma olin ju külaline euroopast! see meeldis mulle hästi!

see asi, mis mulle meerikas ei meeldi, on papist kohvitopsid. kes rääkis starbucksile, et nii on parem? need inimesed on valetajad! no isegi kui tuleks jude law ja väänleks maas ja ütleks et jou lähme teeme ühe munalikööri latte, siis ma ikka ütleks et tutkit mees! ENNE JOON PETTI!

word of the day: mocca karamel magere melk dubbel shot latte met slagroom - väga halb kohvi

leemurid ja rahe

2010-10-27T21:35:00.011+02:00

käisin vahepeal aafrikas leemuritega kohtumas. ühe öö magasin mudaonnis, mis seisis koos ainult seetõttu, et termiidid hoidsid seinte sees kätest kinni! ümberringi hiilisid gepardid ja lõvid. igaks juhuks magasin parem pikas pidzaamas, et lõvi läbi mu kostüümi õhtusöögi lõhna ei tunneks.

siis ükspäev sõid lõbusad hüäänid ja raisakotkad kraavis kitse. mõni vanem inimene ütleks nüüd, et loodus on jube, aga mind huvitas hoopis, mis saab kontidest! (kui kedagi huvitab, siis need jäeti teistele kitsedele mälestuseks - hea jõulu ajal ehteks puu otsa riputada).

üks teine hommik kohtusin põllul surikaatidega (vaata fotot), kes ronisid urgudest õue päevitama ja usse sööma. ärevus oli suur! muhvid praadisid päikesepaistes tagumikke ja sõid usse edasi.

siis, leemurite alased tähelepanekud: (1) vormis leemur võib vabalt oksal ülevõllikaid teha ja samal ajal varvastega mandariini koorida. (2) ükski aus leemur ei hammusta lihtsalt kiusu pärast, nagu näiteks mõned ülbed kassid kellega ma kohtunud olen.

amsterdamis hakkas muidu vahepeal peaaegu et talv. eile tuli näiteks rahet ja mina lasin rattaga asfaltil liugu! tuul ulgus kõrvus, kui kurve võtsin!

word of the day: vrolijke hyena - rõõmus hüään

hullu leiduri põgenemine

2010-09-01T20:27:00.006+02:00

mul on ammust ajast hüpotees, et lokkava kanepi-kimumise tõttu on hollandis eriti palju võimekaid leidureid! täna lugesin lehest näiteks sellist lugu:

keskealine amsterdami härra võttis ette reisi Hollandi Saarele. sinna käib teadagi praam. sõgedad seiklused algasid siis, kui muhv avastas, et on maha maganud viimase praami maismaale. korralik hollandlane oleks ilmselt natuke juustu söönud ja otsinud mõne asutuse, kus öösel diivanil saaks pikutada. aga see siin polnd mingi tavaline mees. ikkagi leidur!

muhv tegi kiirabiliinile südamerabanduse hääli ja avaldas kahtlust, et ega surm pole enam kaugel! ei läinudki palju aega, kui kohal olid ambulantsimehed, kes leiduri hellalt eralaevale kandsid ja kaldale purjetasid. aga siis juhtus IME! surijale üsna ebatavaliselt väljus koolev muhv ambulantsist ja kappas ootamatult väledalt nelja tuule poole. kiirabimehed ei pannud süstalde ja voolikute vahelt tähelegi, kui nende patsient nigu libe uss laevast minema silkas!

täna nabiti hämmastavalt tervenenud surija kahjuks kinni. ta oli oma väljaütlemistes suhteliselt napisõnaline ja tähendas ainult haletseval häälel, et tahtis õudselt koju naise juurde! teisipäeviti oli kalakotletipäev!

mul on nii kurb, et see leidur nüüd trahvi saab. samas pole see muidugi uudis, et geeniusi piinatakse. sellest oli kunagi isegi üks film!

word of the day: ontvluchting - põgenemine

salapärane juhtum magamistoas

2010-08-30T15:39:00.005+02:00

täna hommikul avastasin aknalaualt loigu. luugid olid kinni. müstika!

äkki elab mu magamistoas ülbe viplala, kes käib kiusu parast öösiti mu akna all pissimas? teine variant on peika, kes eile ameerikamaalt tagasi jõudis. enne teda loike polnud!

täna pimeduse saabudes asun varitsema ja tõmban liistule kõik muhvid, kes mu mööblit märgavad!

word of the day: achterdochtig - kahtlustäratav

sügis, kurat!

2010-08-28T22:02:00.008+02:00

täna tuli amsterdami sügis! see käis nii, et virgusin hommikul ja arvasin, et on ikka veel öö! aga kõhu bioloogiline kell näksis mu soolikaid ja hüüdis, et on vorstivõiku aeg. siis täheldasingi et kell on kümme. mind haaras õud. toas oli pime!

muutusin murelikuks ja mõtlesin kas olen äkki kogemata mitu kuud järjest maganud. aga siis tuli hoopis idee, et MIS KUI vahepeal tuli hoopis sügis! et asja kinnitada, asusin igaks juhuks kõigepealt ümber maja varitsema. kiire luure viitas, et mul võib olla ÕIGUS! tuvastasin järgmised ohtlikud faktid:

- rõdul viibis giganttuvi ja tarbis toiduriismeid, mille ettenägelikult juba juulis sügise varitsemiseks aknale olin poetanud. kuna selline HIIGLASLIK tuvi ei saanud olla näljas, sain kohe aru, et tegu on sesoon-bioloogilise tuvi-ihaga hävitada kiiresti kogu amsterdami saiapuru, et koguda kütust lennuks belgia kuningriigi kuurorteisse

- pargis valmistusid pikaks talveuneks laisad lapsed ja oravad. isegi kõige paksemad tassisid koju tõrusid ja vahtralehti (hea poolunes voodi alt näksida)
- tänavatel sai tsirkust, sest traditsioonilis-sügisese teatrifestivali raames tehti õues tasuta klouni. eriti arvukalt oli teadagi halbu ja õudseid kloune

- imikutel olid vahetatud varbavaheplätad tõhusate hollandi sügissandaalide vastu mis kestavad vähemalt jõuluni, kuni jalga lähevad kuuskedega pühadekummikud

- hispaania turistid kandsid mütse

- tsikkide ohjeldamatu prosecco-tarbimine oli möödanik. naised jõid kakaod!

- meestel oli jalas sokid

- turul ostsid inimesed kokku kanarbikku ja friisimaa osjasid mis kestavad isegi läbi hollandi tuumatalve

- laisad kassid rullisid end pargipinkidel, et kirpe tappes mitte mudas määrduda

olge lahked, karjakaupa viiteid põõsastes varitsevale jubesügisele! varsti lahkuvad riigist kõik lahedad loomad ja ülejäänud lähevad magama. ja siis - tuleb sinterklaas ja tema väike tige neeger!

word of the day: verschrikkelijke herfst - õudne sügis

põhjatu koer ja pungamees!

2010-08-11T23:55:00.007+02:00

ma kohtun alatasa linna peal laiskade loomadega, kes oma inimfamiili rattaga sõitma on viinud. see, et nad siin rattakorvides kruiisivad, pole mingi eriline uudis (kavalaid loomi ikka leidub!), aga täna nägin ma jumalast uut eluka-logistikat!

nimelt kohtusin eile hommikul papiga, kel reisis pungadega ehitud rattakorvis HIIGELKOER! objekt lesis pehmes flanelltekis ja puuris läikivate nuhisilmadega mu viineripirukat, mida ma parajasti nigu natukse hommikusöögiks näksisin.

lehvitasin rõõmsasti koerale ja tegin juba plaani, kuidas meist saavad sõbrad.

feil! koer sättis end strateegilise saia vaatevälja ning asus mind silmaauku jõllitades ülbelt keelt limpsama. sain kohe aru, et mu einet ähvardab OHT! ega eriti kahtlust, ei olnud et koer saia juba ammu oma kõhtu ära oli plaaninud ja nüüd salaja mõnd võigast trikki punus. pungamees ei näinud üldse, kuidas ta ahne loom mind zhantazeeris!

järgmise foori taga oligi konets filma! koer trummeldas vilunult sabaga vastu korvipõhja ja teostas kiire ning tõhusa hüpnoosi! vaatasin taltunult, kuidas pirukas nigu välk ta põhjatusse peensoolde kadus. pungamees ei näinud üldse, mis ta häbitu koer muga tegi, ja õngitses taskust viineri eest vastutasuks kaks plekilist ploomi. kusjuures see polnd üldse mingi vilets diil, aga no ega mul sobind ka ju õnnest hulluda, kui mingi ahne loom sind käigu pealt hüpnoka alla paneb ja pead hõrgu saia asemel võõra vanamehe jääke närima!

tööle jõudes tegin siiski ploomidele lõpu peale ja kaevasin kivid kolleegi aaloepotti. järgmine aasta saab slivovitzi!

word of the day: saucijzen broodje - viineripirukas

ei kassidele! preventatsioon.

2010-07-27T12:08:00.003+02:00

eelmine nädal laisklesin roheluses ja kohtusin pidevalt nummide kassidega, kes saatsid mulle KOGU AEG signaale! ülbe kassi mälestus muudkui hägunes (halb)! igaks juhuks tegin eile terve õhtu nimekirju, miks kass on mulle ohtlik. äkki kellelegi teisele kulub ka ära?

MIKS KASS ON MULLE OHTLIK:

- kass vihkaks mu sõpru! (no nii on jumalast sageli!)
- ka ägedaim kass võib vabalt haiseda ja näksib kiusust kingi
- ablas kass kasvab 15 kiloseks pommiks ja sööb mind vaeseks
- hävitaja-kass tungib öösel köögikappi ja likvideerib mu martsipanivarud.
- veel paneb kass öösiti hullu ja süstib mööda kardinaid. ja jätab loike!
- kassivaba elu enam ei tule ku na giii, no järgmised kakskend aastat kindlasti mitte! aga äkki on tarvis minna pikale aafrikamaa reisule? ja kui sealt saab tuua leemureid voi oravaid, kellega kass eriti nigu ei seltsiks? raudselt mu uus leemur saaks hammustada!

- aafrikareiside ajal teiste juurde loomi ka jätta ei saa, sest isegi ülbe kass igatseb su järele! (aint salaja muidugi). see on samamoodi nagu siis, kui su naabrimees (tal on koer) otsustaks homme näiteks küla kuumima daami poole kolida, kellel on uued lillad juuksed. koer sureks meelehärmist! kassiga võib ka vabalt nii minna (jälle halb!)

kuna nimekiri pole kõikvõimas, uurisin kassiärevuse ravimiseks alternatiive. inimesed! ma avastasin youtube’ist siilid, kes söövad saia ja on jumalast hüpoallergilised! SIILID!

kas keegi äkki teab, kust neid saaks?

word of the day: nimekiri - lijst

kass näris mind! õud!

2010-07-15T16:59:00.003+02:00

varsti tulevad jälle uued amsterdami-uudised. olge valvsad!

täna sain muide ühe kassi käest hammustada, kes mu kodutänava kohvikus elab. väga vastik juhtum. nüüd juurdlen parajasti nende vajalikkuse üle ja kassiusk on ikka kõva kahtluse all. üldse ma ei saa aru, kuidas ma maaväliseid kassidesignaale kinni ei püüdnud! kohe oleks pidand aru saama, et eriskummaliselt õela pilguga kassi kesta on rekarneerunud mõni verejanuline memm, kelle komme ma kogemata äkki kuskil natukse näksisin.

igatahes peale näridasaamist vaatasin ülbet kassi oma parimal kurjatsikipilgul, mis peaks tal eluisu no õhtusöögini küll ära võtma vähemalt! lisaks käivitasin needuse, et ta oleks järgmisel jooksuajal amsterdami kõige nõmedam ja aeglasem ja peaks üksinda kilu sööma samal ajal, kui ägedad kassid armunult ringi kruiisivad.

word of the day: niet bijten dank je wel - hammustada pole tarvis tänan väga.

üksinda kodus

2008-02-13T20:10:00.002+01:00

eile püüdsin päev otsa kasse! õhtuks sain lõpuks ühe kätte ja panin talle nimeks Siim. no olin ma alles rõõmus, muudkui vaikselt kiljusin sees nii et kõdistas kuni varvasteni välja, teate! kass rõõmustas ka, et ma ta kinni püüdsin ja läks kohe krõpsti rattakorvi.

asusin kassile muudkui rattasõidu abil amsterdami näitama. kass oli ikka ülevoolavalt rõõmus, istus viksilt korvis ja jõllitas mööduvaid inimesi ning hõiskas lõbusasti iga kord, kui türklaste kebabiurkast vorstilõhna tuli.

pärastpoole sidusin kassile kollase lehvi ümber jala ja me läksime turule kala ostma. kass ikka muudkui rõõmustas! võtsime kassiga kõige uhkema kalaleti ees kaunis ülbelt koha sisse ja asusime visuaalis rääbist noolima. ma arvasin, et kass peaks käpaga nigu suunama kalademeest, et milline on õige noos. Siim valis väga hoolikalt ja võttis lõpuks kilusid soosiva seisukoha. peale kilude tõime turult ära veel kastaneid, kommi ja veini ja läksime koju rõdule einestama, sest ilm oli kohutavalt soe ja kilu haises ka päris jubedalt.

pärast oli iseäranis sulnis olla. kõlgutasime üle rõduserva jalgu (mina kahte, kass nelja) ja lasime kommi ning kilu luusse. naabri aknast tuli gershwinit ja meie tatistasime mooride hõikumise rütmis kanalisse pilvi ja lambakesi. pärastpoole tegime kassiga linnapeal veel ühe kiire jalutuskäigu ja käisime sõbra juures peol, kus kass hullus rõõmust ja tahtis proovida kõikide külaliste limonaade. tagasi vändates näksisime ära selle kevade esimese punga.

koju jõudes sõi kass sõi ära veel 11 lihapalli. ma poleks elu sees uskunud, et nii väikse kassi sisse nii palju liha mahub! (muidugi olin ma jubedalt uhke!) siis tegi kass veel mõned tiirud ja läks mu peika padja peale magama.

mõne minuti pärast helistas mike väljamaalt ja noomis mind, et kassid peavad olema mõistlikud ja mitte mööda tema korterit ringi ülbitsema. ma ütlesin, et kass on puukorvis esikus ja vaevu sööb (selle kära peale rullis kass end Mike'i padjalt alla ja sõi köögis ära ka viimase, 12nda lihapalli, enne kui ta voodisse tagasi ronis ja tekiservale väikse rohelise junni jättis).

word of the day: gek katje - hullult äge kass!

kõik on kuum!

2008-01-04T22:11:00.001+01:00

muhvid, ma olen elus! päris uuel aastal oli küll korraks pikantne moment, kui sõber jochem rõdult pomme kanalisse heitis ja paatmajade tädid muudkui huilgasid! mooride hõikumine ei teinud meile õnneks midagi,.pidu läks edasi ja kallale ei tahtnudki lõpuks keegi tulla.

ja siis terve öö tsirkus muudkui käis! ma polnd ka niisama - muudkui tegin agarasti klouni! kui hommik tuli, lesisime lustlikult rõdul ja nokkisime nina. kuna eelmise aasta juustufondüü andis veel kõvasti tunda, katsusime pummeldamise asemel öist sodi seedida ja juurdlesime selle üle, kas mägikitsedel ei võiks kohastumise huvides parempoolseid jalgu natuke pikemaks kõpitseda.ühel õigel kitsel oleks nii hoopis mõnusam mööda alpe ringi kõõluda.

hommikul vara tegime ära ka kiire botaanilise inspektsiooni. muretsemiseks pole põhjust, pungad on õige varsti kohal! oo, läheb s i i s alles lahti valimatu meelevaldne punganäksimine, sest teate - mul on ju ikkagi terve balkoon virkaid võrseid täis külvatud. kõik kasvab nii mis paugub ja mina muudkui rõõmustan! mike tegeleb väetamisega ja teab jumalast täpselt, mis pung tahab.

veel käisin üle mitme aasta jälle paar päeva tööl. kaunis kreembrülee oli! muhvid olid kobedad ja kõik on fleksiibel. õpetasin parem kõigile juba ära, kuidas käib üks õige HULL ÕUN! (ÕÕga on natukese raskusi, aga küll ma nad välja treenin, nii et õõ tuleb öösel ka ja une pealt nigu lupsti õline heeringas konservi varjust!). veebruaris lähen jaapanisse ja vaatan, kas konverentsil kannatab tooreid kalu näksida. mai tea, jälle on hea. kaevelda üldse ei lasta!

tundub et 2008 tuleb jälle kreembrülee. peaasi et klouni ja pungi saaks!

word of the day: explosie - plahvatus

punctus 2007, allegro allegro 2008!

2007-12-18T21:10:00.002+01:00

teate, mind on tabanud viimasel ajal kirjutamisloidus.

see kõik tuli sellest, et ma olen oma läpaka saia täis pildunud ja ta ei tahtnud enam trükkida. meil olid siis mõned tõsised vestlused, kuidas süsivesikute vastu pole mõtet mässata. üldse võiks ta siis ju teha midagi vähe otsustavamat ja näiteks maha koolda, aga oo ei! selle arvuti pähe pole tarvis enam isegi kuuli lasta. absoluutselt mitte midagi ei lähe kaotsi!

muidu olen muudkui rõõmus! mul on selleks muidugi põhjust ka, sest mul pole enam kooli! kaevasin thesis.doci maa alla ja tundub, et ta on seal päris tasakesti. väga isegi et ei kriibi halja rohu all!

teine uudis on mul siuke, et jaanuarikuust saan ma päris oma kodu, kus on kõik nagu peab! kõik nagu peab on suur ja madal aknalaud olesklemiseks, kohvi joomiseks, asjade suitsetamiseks ja patjade kanalisse pildumiseks - sest mul on seal kanal kaa, kohe akende all. ma juba kujutan ette, kuidas aknalaual külitades ja punga näksides saan ma kõikidele lollidele ilusasti pähe sülitada ja see on peen! ma olen ilgelt rahul ja koguaeg rõõmus! peen! peen! peen! isegi mandariini-isu läks ära.

sest vaadake, nüüd ma vahelduseks näksin jälle ainult eestmaa kooke! ma olen nimelt kilulinnas jälle ja uuh, jube hea on! uueks aastaks lähen seenemaale tagasi ja hakkan pärisinimeste elu elama natuke. aga pungi ikka muudkui näksin!

muide, kuna mu ilus ja väga andekas vend on parajasti õues riigi kuule laskmas, siis ma pean muudkui võitlema ka selle karlfazeri sokolaadiga, mille ma leidsin ta alumisest sahtlist ja mis muudkui hüüab mind kutsuval häälel, et "uuu! kairiiii! näksima-näksimaaaa!"

ma arvan, et varsti tuleb karlil näpud sahtli vahele lüüa. mul on väga häiriv olla, kui mingi tahvel mind koguaeg kuritegudele ässitab.

word of the day: kriminaliteit - kriminaalsed teod

vares ja harakas, andke mu haigus tagasi!

2007-11-29T17:13:00.000+01:00

teate, päris õudne mõelda, aga ma olin juba täitsa unustanud kui mõnus on olla nõder ja haigustest vaevatud! aga nüüd - nüüd, peale utrechti uulitsa barankapidu õnnestus mul miskil kummalisel kombel endale üks vahva viirus külge haakida ja nii ma siis olingi esimest korda oma amsterdami-elu jooksul palavikuga maas. see tunne oli umbes sama kreembrülee nagu vanasti siis, kuidas sa olid veel väike aga kaval ja visklesid viirusega kodus, tegid absoluutse õigusega mittemidagi, ja kõik tõid poest värskeid apelsine ja virsikumahla ning imetlesid, kuidas sa kahvatult teleka ees teki sees laisklesid. ja koolimineku asemel sai hommikul kõigi filmide kordusi vaadata ja vanadesse lemmikraamatutesse moosiplekke teha! oo, olid need alles ajad!

aga igatahes, ka nüüd uuel milleeniumil pole midagi ilusamat kui paar päeva kergete nähtudega voodis dibeetküpsist näksida! siis kui mul esmaspäeval ikka kohe veel päris paha oli - siis olid kõik vingelt murelikud ja haletsesid hellal häälel mu ümber, mis meeldis mulle hästi kohe algusest peale.

ja siis kui mul oli juba päris hea olla, mõtlesin ma oma tervenemist parem mitte liialt tagant sundida ja luusisin endiselt jätkusuutlikkuse mõttes haleda näoga mööda koridoriseinu, lesisin erinevatel diivanitel ja silmitsesin tühjal ja niiskel pilgul, kuidas sõbrad mulle poest värskeid mandariine ja õunamahla tassisid. sohval keras puhates oli seda kõike väga ilus vaadata.

selleks ajaks kui ma lõpuks terveks sain, olin ma ära vaadanud kõik arvutis olevad filmid, lugenud läbi kõik laokil artiklid, lõpetanud raamatu, õppinud hollandi keeles koogiretsepti lugema, maganud järjest 18 tundi ja teinud muud mõnusat. neetud küll, õigupoolest pani see mind südamest ja haledalt oigama kui saabus kurblik hetk ja ma polnudki enam haige!

selleks korraks siis jälle kogu lõbu otsas.

mul on kogu meel juba nurka ära heidetud, et homme pean ma uuesti kooli minema ja keegi ei kavatse mulle seal hellal pilgul kooritud mandariine sööta. mihuke ebaõiglus! buu, buuuuu!

word of the day: gezondheid! - terviseks!

magniifiline muuseumiöö loomaaias

2007-11-04T09:59:00.002+01:00

laupäeva öösel oli ära see tolmuahvide püha MUSEUMNACHT! kõik räpased nurgatagused olid täis karjakaupa kultuurinäljaseid hollandlasi ja muid lõbusaid turiste, kes katsusid 10-eurose piletiga 31 lahtist muuseumi läbi kapata, et kivist rauaaja kamme, vanu koledaid flandria ürikuid ja muud hallitanud ajaloolist sodi uurida.

meie mike`ga olime palju glamuursemad ja läksime peale kate mossi paljaste piltide vaatamist fotomuuseumis parem kohe ära loomaaeda, sest sinna sai ka jumalasta tasuta ja pealegi lubati artis zoo`s igasugu lõbusaid loomi, usse ja sitikaid näidata! muidugi ei suutnud me kumbki sellele absoluutselt vastu panna! nii me siis elasime kõigepealt natuke soojenduseks van goghi muuseumi ees tobedatele kunstiimbetsillidele kaasa, kes hullunud pilgul sissepääsu ees kaklesid, ja kolistasime siis kiiresti loomaaeda, sest raha meil ei olnud, aga huvi tasuta sisalike vastu oli jube suur!

kohale jõudes selgus, et tasuta sisalikke tahtis peale meie näha veel terve hullunud inimkamp! mike selgitas otsekohe välja, et pole muud, kui tuleb hakata ukse taga pakutavat tasuta hõõgveini laksima. aga kuna vein oli kah otsakorral ja läikivate silmadega inimesi oli sabas ikka üle igasuguse normaalsuse piiri, võttis ta vaevaks uurida, kas sisalikumaniakkide hulgas on äkki mõni vahva tuttav, kes meie järjekorra-agooniat leevendaks. nii oligi ja kaunis varsti olime me mõnusasti soojas loomaaia ootekohvikus. otsustasime kõigepealt akvaariumisse minna, sest ma polnud suuri kalu kunagi eriti lähedalt näinud (eriti elusast peast), ja mike teadis rääkida, et haid on ilgelt ägedad ja väärivad kahtlemata lähemat vaatlust. paradoksaalsel kombel selgus, et haid meeldivad kõigile teistele ka ja et neid täpsemalt uurida, tuleb oodata kuni eelmised haihuvilised naasevad, sest kalu pole sünnis öisel ajal veiniuimas inimmassidega irriteerida.

nii me siis seal istusime ja sotsialiseerusime teiste kalahuvilistega! kohal oli igasugu kahtlasi tegelasi ja nad kõik tahtsid miskipärast just õudselt akvaariumi näha. et haiootuses inimesi veidike lõbustada, otsustasime mike`ga lahkesti oma suure termosetäie brändikakaod teistele vaatamiseks välja panna. selle peale kukkusid hiilgama kõik näljased silmad 10 meetri raadiuses ja mis meil muud üle jäi, kui oma tubli termos lahti korkida ja loota, et nad viisakasti ära ütlevad.

kuraditki! poole tunni pärast oli meie peenel kakaol ots peal, aga vähemalt olid kõik lurjused nüüd meie sõbrad. ülejäänud 15 minutit haiootust läks nigu ludinal! punktipealt 45 minutit peale fuajeesse sisenemist saabus tädi vilega ja teatas, et meie lõbus grupp võtku end ritta ja kohe saab šõud!

oo, kus oli see alles peen! kakao ja muude substantside koosmõju nägi kõigi ilmeis ja liikumises jube elegantne välja ja kui me seal koos lõbusasti sissepääsu poole tantsisklesime, ilmnes kahetsusväärselt, et haide asemel olime me end kogemata hoopis öisele loomaaia ringkäigule kirja pannud. aga oo - kas me end sellest segada lasksime! pealegi väitis mike veendunult, et vähemalt kaelkirjakud on öisel ajal üle mõistuse hästi nähtavad, kuna põõsastesse nad ei mahu ja üldsegist magavad nad harilikult ristseliti üle puuri, hambad laiali ja kõik jalad puurivarbade vahelt välja tolknemas.

usalda sa veel äriinimesi. tegelikult oli kõik hoopis vastupidi! ei paistnud seal kuskil ei flamingosid, tiigreid, sipelgasiile, känguruid ega elevante. kaelkirjakute puuris vedeles üks vindunud välimusega rääbakas lojus, aga mina küll öelda ei julge, kes ta tegelikult oli. ainus siivas ja viisakas loom kogu tuuri peale oli väike katkutud panda, kes ronis kenasti puu otsa, keerutas end mõned minutid prožektori valgel, ja ronis siis tülpinult põõsasse tagasi. kõik ülejäänud loomad olid ka kogu aeg põõsastes, vilistasid õelalt meie huvi peale ja ulgusid pimedates puurides naerda. seda oli peaaegu et kuulda, kui vaikselt allatuult puurivarbade vahelt kuulatada!

kui see üksildane õuduste tuur lõpuks otsa sai, tähendasime kõik õnnelikult, et küll oli väärt mõte see brändikakao enne ninna tõmmata, sest nii tundusid ka põõsastesse varjunud loomad pimedas päris pandavad vaadata. mina kui iidse eesti rahvatarkuse viimane edasikandja patuses amsterdamis teadsin veel lisada, kuidas üldse pole viisakas tasuta asjade puhul liiga paljunõudlik olla. ütleb ka ju kena eesti vanasõna, et kingitud hobuseid lähedalt ei uurita (iseasi, kas olekski saanud, sest kõik hobused olid ka põõsastes).

igatahes on mul nüüd lähiajal tõsine plaan minna ja neid haisid mõni teine päev lähemalt silmitseda. juhuks kui nad põõsastes on, kavatsen ma järgmisel muuseumiööl ka koos kunstiahvidega van goghi muuseumi ukse taga hullunult nina nokkida ja diskuteerida teemadel, mida võttis vincent ette teise kõrvaga ja kas ta mitte muusikavihkaja polnud, et otsustas sihukese elutähtsa organi endal pea küljest lahti hakkida.

word of the day: giraf - kaelkirjak

beckham ja pähklipureja

2007-10-29T12:27:00.000+01:00

no püha püss, mihuke tsirkus mu kodus käib!
tulen mina ilusasti raamatukogust tolmu söömast ja värk ja kell on juba päris palju. ja eksole, enne kui mina jõuan oma väikse punkri ukseni, pean ma ju teadagi murdma läbi terve ühikakoridori ja täna, oo - TÄNA pole seal üldsegist mitte midagi normaalne!

keegi kurinahk on nigu torust pähkli- ja mandariinikoori laiali pildunud. õhus lehvib entusiastlik ekstaatiline kisa, või noh, mis seals peenutseda, see on ikka õige harilik lihtne lõugamine. ja ma kuulen isegist läbi villase mütsi kuidas keegi trummeldab köögis tühjade õllepurkide peal lõbusat marsirütmi ja popkorniodöör käib kah üle kohe igasuguse normaalsuse piiri. ning selle kuningliku tsirkuse maaletoojad on - ainult mehed. feminiinse volüümi osas tundub siin ühikas olevat täna kahtlemata ikaldus ja oo, kas ma juba ütlesin et naisi pole!

naisi pole!

mul hakkab juba natuke õudne. aga siis tuleb mulle meelde küll.

täna oli ju see päev kus poisid teatasid et tuleb ekstensiivne jalgpallivaatlus ja kõik viisakad naised kasigu üheks õhtuks kodust minema. mille peale teatasid tsikid et meestega vaatavad nad oma vabal õhtul jalgpalli ainult siis kui need mehed on johnny depp ja george clooney ja ostsid välkpauk kogu kambaga balletietenduse piletid.

jajaa, minu teatripilet on ka ilusasti siinsamas köögilaua peal koos minuga. niiet selle asemel et vaadata kuidas kondised mehed hüplevad rütmiliselt maa ja taeva vahel ja teevad samal ajal kaelalihastega graatsilisi laineid, pean ma nüüd selle metsistunud kambaga koos vorsti sööma! viimased kakskümmend minutit olin ma sunnitud nendega kaklema selle üle et millised jalgpallurid kõige vingemad on (teate, ega see maitse pole neil siin suurem asi, oo ei!).

nimelt teatasid nad läikivate silmadega jumalast üksmeelselt kuidas need hullunud pilguga kiilakad britid on kõige ägedamad.
no püha jüri küll, need poisid siin on ikka puhta pimedad, tundub mulle.

kuigi teate, üldiselt on mul sellest täitsa poogen kuna see on mul siin nigunii viimane kord vutti vaadata. nojah - kui just ei tule jude law ja ulu alandlikult mu jalge ees külmal kivipõrandal. või - õige küll, jude mulle ju ka enam ei meeldi.

näete, siis polegi mingi tshäänssi.
maha kiilakad kõverate varvastega futbolistid, elagu ballett ja tantsisklevad mehed. ars longa, futballus brevis est!

word of the day: unustama - vergessen

eesti polka baromeeter

2007-10-21T10:29:00.001+02:00

mul on siin amsterdamis üks sõber alex, kes saadab mulle vahest internetilinke jumalast maavälise berliini musaga, millest osa on päris näksitav. siis ma saadan talle tavaliselt vastu lõbusat eesti polkamuusikat ja ükskord proovisin mürgelmaschinega ka, aga tema kui pärismaalastest sakslane ei saanud selle kollektiivi võlust miskipärast aru.

aga et miks ma seda räägin on sellepärast, et eile öösel kostitasin ma alexit eesti eurovisiooni-glamuuriga ja oo - kas ma ei leidnud üle pika aja seda lugu üles, mille pärast ma hullusin siis kui mulle veel sassis juuste, põskhabeme ja prillidega poisid meeldisid (mirja teadis kord isegi rääkida, kuidas tal on siiamaani, kui ta mõnd sellist objekti näeb, kange tahtmine talle minu kontaktid ulatada). et siis ewert sundja tantsulugu, kus ta rohelise lipsu ja valge ülikonnaga vene miisudega rokib ja ekstaatiliselt mikrofoni kägistab! mulle meeldib seal laulus jumalasta veel see koht, kus ewert teeb ilgelt enesestmõistetavalt AHAAH! ma võiksin hulluda küll, kui ta oleks tegelikkuses ka pikk ja ilus ja teeks niimoodi mu akna all, koos lipsu ja mikrofoniga. mulle meeldiks küll.

aga et miks ma seda lugu rääkima hakkasin. see kõik oli sellepärast, et ma siis nüüd avastasin uuesti, et ewerti polkalugu on praegu ka veel kaunis pandav ja nii ma saatsin selle laulu alexile ka. alex arvas ka kohemaid viisakasti, et see libabriti poprokk on päris hüpeldav (siis me läksime mu kööki ja hüplesime natuke). lipsu kohta ei arvanud alex midagi, aga ma tean, et tegelikult meeldis talle lips ka! muude kommentaaride seas pidin ma kuulma ainult veel seda, et kas see, et ewert liimub niiviisi truult mikrofoni küljes, on stiili süü või on see omamoodi nigu cool statement. (siis ma kaitsesin oma rahvuslasi ja väitsin muidugi, et stiilsus on eesti rahval aadlikega heintes deitimisest saadik veres ja see pole siin mingi labane ahvimine, vaid puhas kunst).

lõpuks arvas alex, et okei, las see ewert olla siis päris pandav ja veits elegantsem kui eelmised polkastaarid, keda ma teda kuulama olin sundinud. taustainfoks veel niipalju, et alex on see berliinipoiss, kes peab muusikaalast veebiajakirja ja on natuke nigu kriitik ka, saab kogu aeg tasuta peo- ja kinopileteid, nänni ja teeb öösiti köögis häid asju süüa. siis me sööme neid asju koos, räägime, kuidas päevane aeg on nõrkadele, kuulame lahedat musa, otsime vinget kanalikorterit ja lõpetame alati musta tee ja amarettoga. alex on ilgelt lahe!

ja ei, vanaema, sa ei pea üldse muretsema! alex ei ole mingi saksa mees, kes mind oma hoovi plaanib tõmmata, olles samal ajal koledate germaani mõrtsukate näojoonte viimane jäänuk.

ema on tal tegelt üks jumalast vene larissa. ja alex ise on puhas homo.

word of the day: ilus lips - mooi stropdas

http://www.youtube.com/watch?v=YpGLO7PU60U&mode=related&search=

esteet trammis

2007-10-17T23:35:00.003+02:00

teil on võibolla jäänud mulje, et amsterdam on üks kobe kullaauk ja mina väike kena koogitükk seal sees, aga teate, siin leidub ka palju lolle. ükspäev oli mul - näete - sihuke juhus:

sõidan mina kenasti trammiga koos oma lemmikpoisiga. ja istume lõbusasti tagaistmel seljaga sõidu suunas ja räägime natukse juttu. ja näksime karukomme, sest aeg on hiline, kõht jube tühi ja üldse, suhkur on mõnus! muidu oleme ilusasti sündsad ja vaiksed ja räägime juttu nigu inimesed ikka, sest pole parajasti põhjust kiljuda, kuna pole pungi ja üleüldse on sügis rahulik aeg. ja just siis, kui me oleme mingi lõbusa jutu keskel ilusasti, pöörab miski muhv end selja taga meie poole ja teatab, et

"PLEASE DO NOT CHEW IN MY EAR!"

muhv ise näeb tähtis välja. tal on ülikond, õlised juuksed sündsasti kukla ja kõrvade taha kammitud ja ta on nii näiteks kahekümneaastane. ta õpib näiteks juurat, kuulub üliõpilasomavalitsusse ja arvab, et on üks parimaid, kes siia ilma sündinud.

jajaa, siuke peen välimus aga ise sihuke tatine ülbik! jeebus!

(ja muidugi oli mul kommisöömise ajal suu jumalasta viisakalt kinni nagu kodus õpetati, ega ma rumal pole)

ega meil siis polnudki muud teha, kui lasta ülbel muhvil nurgas tigedalt nohiseda. pakkisime kommid ilusasti koti sisse tagasi, vabandasime ja katsusime ülejäänud sõiduaja sündsasti sosistada. noor esteetmuhv ise oli järgmised kaks peatusevahet tige edasi. siis võttis ta oma läikiva tudengiportfelli, kohendas vahaseid lokke ja väljus trammist väga väljapeetud sammul. meile ta enam otsa vaadata ei tahtnud, küllap olime oma loomaliku mälumisega suurema jõllitamise isu ära võtnud.

vot sellised inimesed siin amsterdamis. jumal ikka treib neid lolle. küll oleks neilgi ilus elu, kui et ainult kõrva ääres ei näritaks.

word of the day: foutebaas - ebamaine trendimees

lollid ja entusiastlikud

2007-10-01T23:34:00.001+02:00

täna läbi rõkkava rebasemassi endale teed rajades oli mul peas ainult üks õel mõte:

lõbutse, risu! varsti on sinul magistritöö ajad ja oo, kuidas siis mina alles su raamatukogu teedel jalus tuuderdan!

vastik on vaadata, kuidas noored inimesed õnnelike nägudega loengusaali taga sabas seisavad. see kõik tuleb sellest, et ma olen kade ja tahan ka professoreid kuulata, mitte raamatukogus konte kalkuleerida. pealegi tegid kääbikud sööklas mu lemmikjogurtile otsa peale ja rähklesid kogu ülejäänud hommiku jalus, kui tahtsin minna helistama, kohvi tooma, koopiamajja või pissile.

mitte et mina ei mõista statistikat - lihtsalt rebasemass ei lase mul rahus mõelda!

word of the day: foesje - rebasekene

esimene juubel

2007-08-24T23:33:00.001+02:00

mõni aeg tagasi oli amsterdamielul esimene sünnipäev. oli see vast üks peen päev! nagu tavaliselt kaunitel hetkedel, nii sai ka nüüd muudkui pulgakomme ja kooke! sünnipäevalaps käis ka purjetamas ja sai manööverdada purjeköite ja sõlmedega. tuul oli jube tugev, aga ta polnud üldse hirmul, vaid hoopis väga vapper.

nimelt vaadake, kuigi mul oli päästevest seljas, siis ma istusin siiski päris purjeka serval, kus vesi pritsis ja tuul möllas ja lained olid no ikka vähemalt 5 meetrit! haid limpsasid ümberringi keeli ja planeerisid mind juba oma õhtusöögi marinaadi, aga ma ei lasknud end vereimejatest häirida ja katsusin meelde jätta, kus on pakpoort ja kus see teine poort. absoluutselt mitte midagi ma ei kartnud! mind üldse ei morjendanud, et kalad mind noolisid, muudkui kõndisin mööda purjekaserva ja tegin pääsukesi!

pärast lesisin veel natukse võrkkiiges ja vaatasin tähti ja klm'i lennukeid! tegin trianglit ka suures mullivannis, mis oli õues ja kust sai vaadata sellesama mere peale, kus ma enne muretult seilanud olin.

kõik oli väga eksklusiivne kuni järgmise kurbliku hommikuni, kui mulle tuli meelde, et mu amsterdami-elu sünnipäev oli vahepeal öösel otsa saanud. veel tuli mulle meelde, see miks ma olen jälle siin. see on nimelt yhe asja pärast, mis elab mu arvutis väga pikatoimelist ja laiska elu. nigu nuhtlus kaelas, seen seljas või rott, kes ei anna end kätte, kuigi ma nii tahaks. saage tuttavaks!

tema nimi on thesis.doc.

word of the day: scriptie - lõputöö

pulmaplaan

2007-08-15T23:33:00.000+02:00

mul on täna üks ettepanek!

vaadake, ma käisin siin ükspäev ühes pulmas. kõik oli kohutavalt kena - pruut oli ilus ja peigmees oli ilus ja üldse kõik olid kohutavalt ilusad ja muud asjad olid ka nii nagu peab. ja pruuti varastati ka täpselt nii nagu on õige (ja meile kõigile tegi see jube palju nalja) ja no eks peigmees läks ka nigu korra kaduma aga ta toodi ka kenasti tagasi.

aga teate siis tekkis kõigil natuke huvi selle asja vastu ja läks lahti nii et kõik tahtsid muudkui järsku hakata pruuti röövima. no see ei meeldinud pulmaisale üldse ja nii kui ta kuulis et jälle pruut kadund - ooo - läks ta siis alles kurjaks!

sellised asjad mulle üldse ei meeldi.

ta on nagu see pulmamees kes peab koguaeg olema rõõmus ja aplause tegema ja üldse talle makstakse raha et ta muudkui häälitseks lõbusasti ja naerataks. aga siis ta oli ikka kohe täitsa tige ja kellelegi see ei meeldind väga sest pole ju salalugu see et meil kõigil oli plaan natuke pruuti röövida, ja no meid ikka oli seal - no mingi 115 tükki ikka oli ju!

(ja siis pulmamees arvab et nii ei saa! väga halb!)

siis mul tekkiski plaan sest ma tean küll et teised ka ju igalpool pulmades tahavad pruute röövida ja külaline peab saama mis külaline tahab (kui pruut just pahaks ei pane) ja ükski pulmamees ei köhi!

et mina teeks oma pulma siis nii et kõik saavad röövida kõiki! segiläbi! nii et külalised varastavad üksteist ära muudkui ja no siis ikka pruuti ja peigu ka mudkui ja üldse koguaeg kõik on kadunud.
minu idee plussid:
- keegi ei söö sest kõik on kadunud või siis ametis otsimisega ja üldse raha ei kulu!
- no ega siis ju keegi ei joo ka (jälle raha üle)
- pole vaja muretseda et sai liiga palju külalisi kutsutud sest keegi on ikka ju koguaeg kadunud
- ja lõpuks ometi pruut ja peigmees saavad omaette kooki süüa nii et kõik külalised ei loe suutäisi ja et kui mitu tükki nad võtavad (ja üldse, kui MINA ükspäev abiellun, siis ma söön kooki ikka nii mis torust tuleb ja keegi ei ütle et kui palju on viisakas - ja üldse - kõik külalised ka võivad võtta kooki niipalju kui nad tahavad, ja keegi ei köhi, sest osad ikka on ju koguaeg kadunud)

vot sellised plaanid on mul. muidugi võib veel värvata kõik need külalistevalvurid (nigu on pruudivalvur) aga no mai tea, siis tuleb ikka vist liiga töökas pulm sest kõik mudkui otsivad või on kadunud või peavad valvama või söövad kooki. aga kõigil peab hoopis lõbus olema! ma arvan et üks tõhus alternatiiv on tuua valvurid naaberkülast.

teine alternatiiv on panna kõigile andurid. mitte keegi ei lähe kaduma!

word of the day: bruiloft - pulmad

ood liisule

2007-06-21T23:32:00.000+02:00

vaadake, te kõik võite minna nyyd vaikselt ära sinna aia taha ja häbeneda ja ärge yldse tulgegi mulle rääkima oma nelja-, või veel hullem, kolmeaastastest bakadest mis te suure lohisemisega ylikoolist 6 aastaga ära tõite.

sest -

preili liis tegi kõike seda mis teisedki ja veel natuke ja on kuue aastaga doktor ja teeb mis tahab! tahab siis kirjutab pille ja drooge ja systib ja saeb kui tarvis ja kõik saavad terveks. ja kõik ylbed kääbikud võivad minna nurka ja häbeneda kes ei leia et see kõik on yks väga peen värk ja et liis on ilgelt tubli!

muud mul ei olndki nigu miskit öelda. ma lähen ka nyyd oma nurka tagasi. (enne seda lähen võtan kapist kooki muidugi sest laps ei tohi nälgida, olgu ta nii rumal ja laisk kui tahes). ja vahepeal teen liisule aplause. sest ta on nii tubli ja minu väga hea ja armas sõber. vot nii. punktus finitos.

ja keegi ei köhi, muhvid!

word of the day: wonderkind - imelaps

hiired ja koogid

2007-06-12T23:31:00.000+02:00

teate ma olen nyyd eestis. jumalast jeebusjeebus äge on, jajaa!

esimesel päeval läksin kohe poodi ja ostsin rabarberijogurtit. siis läksin koju ja soin ema rabarberikooki.ja siis rokkisin öösel oues ja koguaeg oli valge ja koerad ulusid! ja siis tahtsin kell kaks magada, aga saadanas, eyldsegist ei saand, päike paistis silmaauku ja häiris mu vikerkesta.

aga muidu on koik nii kenad minu vastu ja mai saa yldse aru miks keegi pole tige ega ulu, noh peale koerte. koik ongi lihtsalt kreembrylee, vaadake. millal nyyd juba ykskord tuleb aeg kus ma motlen et on aeg minna tööle ja syya suppi ja makaroni ja elada nigu normaalne inime. (EI IIAL!)

jajaa, ja kas ma juba yltesin et ei iial! never never! BUU!

nyyd kus ma koik ära arvasin, lähen ma ära kööki ja votan kapist kooki. mul on ainult yks asi puudu. see on see et mul jäi hiir hollandisse maha ja ma pean kogu aeg muretsema millal ta maha kooleb. ma jätsin talle kyll pool kilo juustu aga no ykspäev saab see ka otsa. (väga halb).

kui nyyd mitte väga valetada ja olla nigu aus või nii, siis on hiirte juures ainus asi, mis mulle ei meeldi, see, et nad rääbised surevad ykspäev maha. see ei meeldi mulle absoluutselt. kuul pähe!

word of the day: rabarberikook - rabarber koekje

hiire tulek

2007-04-02T23:31:00.000+02:00

kui ma täna rõdult vedelemast tulin, siis kohtusin ma köögis oma uue loomaga.

ta oli hiir ja oo - oli ta alles vapustavalt väärikas! ma nägin teda ainult korraks, kui ta oli parajasti ametis sooritusega külmkapilt maitseaineriiulile ja ma pean ütlema, et oli see alles hüpe!
saba oli perfektselt horisontaalis!

kui hiir oli ilusasti kapi vahele ära maandunud, siis istusin ma riiulisse ja juurdlesin natuke kuidas talle selgitada et siin majas ei pea ta kartma kurje kõrilõikajaid ega lõksuinimesi. see polnud kuigi raske ja nüüd on mul toas palju silte.

"tere hiir! olen sinu sõber!"
"tere hiir! hiirte juust on riiulis!"
"tere hiir! söö julgesti, aga ära jäta hunnikuid!"
"tere hiir! sa ei pea elama kapi vahel! tule tuppa!"
"tere hiir! siin pole kasse!"

ma kirjutasin nii inglise kui hollandi keeles nii et hiir peaks mõistma küll mis ma tahan. ma loodan hirmsasti et talle meeldis siin ja mul on nüüd lisaks imaginaarloomadele, kes kõik elavad juba vannitoas, ka üks päris elus hiir, kes võib ükspäev jumalast maha koolda ja kuskil nurgas haiseda. nigu päris!

oo, olen ma vast õnneseen!

word of the day: muisje - hiireke

haldjad ja muud kaabikud

2007-03-29T23:30:00.000+02:00

täna pidin jälle rongijaamas kuulma kuidas ma näen välja nigu ELF. mai saa hästi aru mis sellega on ja miks kõik hollandlased mind päkapikuks peavad.

õhtu lõppes sellega et üks meeldiv ning muidu kaunis sümpaatne keskealine meesterahvas kes pole võõras aga nagu ikka päris tuttav, tuli ja ütles et ta on siin mõni aeg piklikaju pidi juurelnud ja et nüüd ta mõtles välja küll keda ma talle meenutan.

nimelt olevat ma nigu peeter paani Tinkerbell.

jajah. enam ei saa ma rumalaid inimesi kääbikuteks sõimata sest nüüdsest olen ma ise ka kääbik. aga ma uurisin seda helerohelises kleidis tinkelbelli natuke guuglist ja mulle nüüd hakkas tunduma et veits tal ikka oidu oli peas, nii et jajaa - kui mulle miski ei meeldi siis ma tulen ja tinistan teid ära. sest vaadake, tal oli seal peaaegu igal pildil siuke peen võlumisasi kaasas.

muide niisama remarki korras et viplala ja härra blom on muide kaa hollandist. ainult et siin on nad wiplala ja herr blom. a muidu on kõik nagu päris!

word of the day: sprookje - muinasjutt

place your bets, gentlemen!

2007-03-24T23:28:00.000+01:00

mul oli sel nädalavahetusel täiesti eripäratu viikend ses suhtes et kanalite äärde kroissandiga parte narrima ma ei jõudnudki. nimelt käisin ma hoopis sümfooniat kuulamas ja siis järgmine päev mängisin pokkerit.

jajaa, kontsert oli nigu kontsert ikka. siuke siia-sinna klassikaline sodi pluss mõned sopranid hüüdsid saksa keeles asju vahele. selles suhtes oli väga tore et mul oli saksa keele tõlk kaasas kes aitas mul mooride hõikumist inimkeelde panna.

pokker oli suht maaväline sest vaadake ma pole ju varem pokkerit mänginud välja arvatud see kord kui ma olin 12 ja rootsi laeval jõleda hunniku münte võitsin kuna masin läks katki ja siis kõrvalautomaadi onul hakkas must hale ja siis ta virutas jalaga vastu massinat ja mina soristasin mündid ilusasti omale ranitsasse ja läksin ära kommipoodi haribo karude järele. aga see selleks.

seekord käis pokker nii et ma võitsin kogu aeg! alguses ma nigu proovisin reeglite järele teha aga see oli kohutavalt igav ega toond sittagist sisse. siis ma kukkusin bluffima ja zetoone hakkas muudkui tulema ja tulema! tunni aja pärast ei tahtnud keegi muga enam mängida, kõik panid päikeseprillid ette, jõid oma pruune kokteile ja käitusid kohutavalt etteaimamatult. mul prille polnd ja siis ma niisama rõõmustasin, nokkisin nina ja laksisin edasi bluffida kuni kõik joanna ja koeni ja thijsi zetoonid olid minu omad ja nemad kui vanad pokrigurud algatasid vestluse minu algaja õnnest ja nii. nad tegid seda hollandi keeles, aga küll mina juba aru saan kui ahned välismaalased mind taga klatsivad, jajaa.

noh aga eks siis mu õnn pöördus ka ja mike tegi mu 20 minutiga jumalast tühjaks. aga kuna kõik mündid jäid talle siis ma sain täna kooke ja asju ja kõike mis tahtsin. muudkui jonnisin ja viitasin sellele kuidas ta minuga hirmus ebaõiglane oli ja pulgakomme ja tulpe ja väärt jäätist sadas kogu päeva.

ei no see pokker on ikka päris tore, tegelt ka. kui must inimliikumisspetsialisti ei tule, siis ma lähen ära kasiinosse ja kosin endale väga rikka kiirgavate silmadega royal flashisti, jah!

word of the day: heerlijk poker - mõnus pokker

koop ja corinne!

2007-03-12T23:28:00.000+01:00

avastasin täna amsterdam weekly kohvikuarvustusi sirvides, et teisipäeval esineb paradisos KOOP!

hurraa hurraa hurraa, nüüd saan ma oma punases kääbikukleidis gruuvida ja suurest rõõmust lokke loopida! umbes samamoodi kui ma ükskord ammu koopi esimest korda oma siilikodus kuulsin ja hullusin kaks tundi ja naabrid tegid vastu radikaid trianglit. oo, ja nüüd nad mängivad seal klubis valjusti valjusti ja kõik teised hulluvad ka ja radikaid ega naabreid pole üldsegist.
ja naabri koer ei ulu breikbiidis refrääni vahele - tallinnas ta kogu aeg tegi seda ja rikkus kogu laulu ära! ma haudusin aastaid plaani kuidas ta läbi betoonlae kinni püüda ja ära kägistada. üldse ma loodan et ta on vahepeal ära surnd enne kui ma koju tagasi saan ja pean jälle ta labast haukumist taluma. ja ma pole üksi õel, ma tean et mu vanemad vihkavad kaa seda koera, ja vend ka! ta ei meeldi absoluutselt mitte kellelegi! hull õun!

aga kui nüüd tagasi muusika juurde minna siis kuulge täitsa tsirkus ju. just vaatasin et reedel on milkwegis corinne bailey rae ka. pole kahtlustki et amsterdami muusikakorraldajad tahavad kõik meloodilised vaesed rotid nädalaga tühjaks teha. ilmselt tuleb jälle zurnalistikakaarti luurata. teine variant on mike küpsisetordi ja kirju koeraga ära osta. ma tean küll, ta hullub koo(g)pi peale ka juba mingi aastaid ju. (a ta on vana ka).

word of the day: muziek voor mijn oren - muusika minu kõrvadele

kuidas ma eile nuhk olin

2007-02-15T23:27:00.000+01:00

jajaa, ma tean küll et oma sõpru hoitakse iga päev ja 14. veebruar ei peaks olema mitte ainus päev aastas kui oleks viisakas nigu inimesi kallistada ja nii! aga muidu mulle meeldib ikkagist päris hästi kui mu lemmikud muhvid mäletavad et nüüd on paras aeg kairile nänni tuua. ja ma olen oma lühikese lõbusa elu jooksul saanud küll igasugu traditsioonilisi roosikimpe ja igast kulda karda aga see mis muga eile tehti, see ületab umbes kõik piirid ja siis veel natukse!

ega ma ju päris täpselt ei teadnud ka et mismoodi see valentinipäev siin seeneriigis käib, aga noh eks ma arvasin ju ikka et miski sama roosikimp jälle tuleb ja noh nagu ikka eksole.
aga siis ma ärkasin hoopis telefonisõnumi peale.

SMS 1: Dear Kairi, walk outside your room, go to the kitchen.

(tundmatu number. nojah, eks ma siis panin oma pidzaama väel köögi poole minema kuna teadagi oli mul kange tahtmine teada saada et mis mind seal õige ootab ja kes üldsegist mulle sihukesi sõnumeid saadab eksole. jaja, asi läks mõnevõrra loogilisemaks küll aga selgemaks mitteüldsegist - nimelt seisis köögi seinal kinniteibitud pulgakomm ja pulgakommi all oli sedel:

STEP 2: Dear Kairi, walk out of the kitchen and stride pass your room to the end of the coridor to find the next hint!

(kappasin lükra vilinal siis teise koridori otsa minema. järgmine seina külge teibitud pulgakomm ja järgmine sedel:

STEP 3: Kairi, take this lolly and walk back to the kitchen. See whether you can find something in the freezer.

(nojaa arvake ära kas ma selleks ajaks juba ei hullunud et keegi mulle sellise suurepärase missiooni on organiseerinud. ma tundsin end juba nigu vilund nuhk kes liigub samm-sammult lähemale millelegi õige ohtlikule, ojaa!). Külmikus ootas mind teadagi jällekord pulgakomm ja sedel:

STEP 4: For Kairi: enjoy the candy and walk back to your room to wait for further instructions.

(Ohoo! see oli juba täiesti nagu päris operatsioon kotkas-maandub-.jänes-kuuldel, teate ju küll! siuksed salajased instruktsioonid, maasikakommid külmkappides ja üldse! mu adrenaliin möllas nii mis paukus kui ma paljajalu toa poole tagasi tulistasin! tagasi toas ei läind kauem kui mõni sekund, kui telefoni saabus järgmine sõnum:

SMS 2: Look on the upper shelf in your livingroom and see what you can find there.

riiulis oli palju tolmu ja teadagi mis! HAHAAA! jaa, seal oli veel üks pulgakomm. ja siis veel üks sedel:

STEP 5: Look under your bed and you might find something interesting.

nii ongi. voodi all tuhnides leidsin ma, üllatus-üllatus, pulgakommi, sedeli ja AUTOVÕTMED!:

STEP 6: Go outside to the parking space and see whether you can find the car which you can open with this key. Open the back trunk.

ei mingit kahtlust, nüüd olin ma oma sihtmärgile juba õige lähedal, tundus mulle. võtsin kaks minutit hingetõmbeaega ja hullusin intensiivselt. ja siis - SIIS oli aeg tegutseda! väljusin pidzaamast ja sisenesin oma punastesse saabastesse ja lippasin õue. parkimisplatsil seisiski täiesti üks volkswagen mis vilgutas lõbusasti tulesid kui ma nuhivõtmete küljes olevaid nuppe käppisin. OJAA!
pagasiluuk avanes ja ma pidin suurest rõõmust peaaegu et maha koolema, sest seal avanes nimelt nihuke veits maaväline pilt ju. seal olid UUED sedelid, mis moodustasid kena loperguse ringi, ja iga sedeli all oli nänni!:

SEDEL1: because you make me happy... (ja selle all lõbus karamellivampiir)
SEDEL 2: ... i give you something better than a rose, something you can actually eat - amps amps! (ja selle all martsipanist lillekimp)
SEDEL 3: ...and of course a lolly (juures roheline pulgakas!)
SEDEL 4: yeah yeah... i know u like chocolate! So here is some of that too. Chocolate, gooood! what`s not to love! (ja peen pakk belgia sokulaadikomme)
SEDEL 5: ... and lets face it. Girls like flowers. (ja seal oli siis mu ainus äge kollane roos!)
SEDEL 6: Plus, here are some "pungad" you can bite should you feel like it. A nice harbinger of all the good things to come in spring... (sildi all vedeles kõrge oksahunnik, pungad küljes, sündsasti punase lehviga peeneks vitsakimbuks seotud)

nojaah, siis ma ju ei osanudki muud teha kui mike`ile helistada ja telefoni otsas rõõmust hulluda et näed mis muga täna juhtus! mike ei teadnud muidugi asjast midagi aga tal oli jumalast hea meel et mulle nii vahva üllatus tehti.

natuke murelikkust ta muidugi väljendas - pole ju eriti naljaasi kui su auto pagasisse niimodi salaja hunnik kommi, sokulaadi ja pungi susatakse!

word of the day: lekker bezig - jumalast äge, kreembrülee, ilgelt vahvaaaa!

fopaa!

2007-02-13T23:26:00.000+01:00

just praegu pakkisin ma oma asjad kokku.

ma olen sunnitud oma uuest kodust mõneks päevaks välja kolima sest ma ei taha öösel magades maha lämbuda. see kõik on mu oma süü ja seoses sellega langetasin ma täna tõsise otsuse enam mitte kunagi süüa teha.

välja kolima olen mu sunnitud seetõttu, et täna tegin ma lõunasöögiks baquetti brie juustuga. baquette oli mikroreziimiga mikroahjus samal ajal kui mina arvasin et baquette on ahjureziimiga mikroahjus. erinevust märkasin ma siis kui toa ühest otsast teist poolt enam eriti ei paistnud sest kõik oli kattunud sinise suitsuga ja parimad palad saabusid siis kui ma mikroukse lahti tegin, siis ma ei näinud enam väga oma varbaid ka ja silmad jooksid vett.

viimased kolm tundi on mul siin vingu sees väga lõbus olnud ja kõik asjad teevad nalja. aga nüüd mul sai villand ja ma kolin välja.

enne ma käisin toidupoes ka ja poemüüja vaatas mind nähes hirmunult ringi sest talle tundus ilmselt et tagaruumis on midagi põlema läinud. tegelikult olin see ainult mina kes tuli otse kokkamast uut baquettei ostma.

word of the day: köök - keuken

köök ja kairi

2007-02-10T23:25:00.000+01:00

mul on nüüd uus kodu mis mulle väga meeldib. mul on siin oma kohvimasin mis teeb õiget vahuga kohvi, cappuchinot ja mochat ja kõiki asju, mul on siin oma külmkapp ja oma vannituba ja oma sushinõud ja juustufondüümasin ja tulbivaas ja blender ja bambuslamp ja rõdu ja muidu peen elu eks.

aga millest ma tegelikult tahtsin täna rääkida oli see kuidas ma täna süüa tegin (teate, seda ei juhtu mitte iga päev).
ühesõnaga, ma peaaegu et küpsetasin!

mul oli kapis neid külmutatud kartulikroketeid mida saab mikrouunis soojendada ja seda ma teha plaanisingi. asjade käik oli järgmine:

- kroketid tulid pakist välja
- kroketid läksid kena plastikkausiga ilusasti mikrouuni
- mikrouun sai seadistatud küpsetusreziimile, 10 minutit, nigu kartulipakk käskis
- kroketid toimetasid omaette ahjus 10 minutit ja siis ma arvasin et selleks korraks aitab kokkamisest. ja ma avasin ahju.

ahjureziimiga mikrouunist tuli välja sinkjas maaväline käkk mille sees kõrgusid siin-seal mõned kroketid. kõik oli vahvasti teadusele tundmatuks struktuuriks sulanud ja meenutas natuke moodsat kunsti, ainult et lõhn oli palju parem! see oli umbes midagi sellist nagu siis kui jaanipäeval plastvarre otsas vorsti küpsetad ja siis ümberringi on sihuke hõrk kärssava plasti ja vorsti hõng, ainult et seekord oli vorstihõngu asemel kartulihõng ja plastikärssamine oli ikka samasugune nigu vanasti.

siis ma kraapisin oma kunstiteose terava lihanoaga ahju põhjast lahti ja veendusin et midagi muud peale juustu mul külmkapis eriti nigu polnud.

siis ma istusin natuke aega voodil ja katsusin mõelda et küllap teisedki kuulsad keemikud pidid vahel oma kutsumuse tõttu näljas virelema.

word of the day: wetenschap - teadus

no mean reds

2007-02-06T23:24:00.000+01:00

aadake, kui ma tähendasin eelmisel aastal et enam paremaks ei saa eriti minna siis ma panin ikka jumalasta mööda. mihuke nöök! andekad inimesed ütleksid võibolla isegi et milline fundamentaalne fopaa, fuhh fuhh!

sest täna oli mul maailma kreembrüleem amsterdami-pühapäev. veel parem kui kõik eelmiste aastate omad kokku kuubis ja siis veel sulud ja ruutjuur!

kõigepealt ma ärkasin ja sain kohe kiita kui armas ja andekas ma olen mispeale ma naeratasin õndsalt ja vastutulelikult ja märkasin kuidas päike jumalast paistis ja kas ma juba ütlesin et päike paistis? igastahes, ojaa, päike paistis nii mis tolmas ja koerad ja varesed ulgusid ümberringi! mul tuli kohe tunne et see nüüd ongi see päev kui see kevad siis nüüd lõpuks tuli!

igastahes jaa - siis ma kõdistasin kõiki kes jalus tolknesid ja peale seda serveeriti hommikukohvi jäätisega ja siis toimus kiire workshop et kuidas zongleerida elegantselt siis kui sul on täpselt üks kiivi. kui ma olin harjutuse käigus kiivi hooletult lühtrisse kinni heitnud, siis polnd muud teha kui organiseerida väike hommikusöök vahvlitest ja mandariinismuutist koos breakfast at tiffany`sega, mihuke suurepärane algus peenel pühapäevale! ja siis - selle koha peal, teate küll kus filmis audrey ja ta moodne peika varastavad kassimaske, just sel ajal kuulsime me hiiri! oo, mul polnd aimugi et de pijpi peentes katusealustes leidub elusaid loomi, mihuke õnn! ma juurdlesin just parajasti õndsalt omaette kui kiiresti võiks saada kahest hiirest kaksteist hiirt, kui mike teatas äraolevalt remargi korras et hiired peavad kaduma sest talle "ei meeldi et hiired käivad öösiti ta toas". ja lisas et hiired võivad vabalt käia toas hommikuti, lõunal ja õhtupoolikul aga ööd on välistatud ja hiired peavad seda kas aa austama või bee kolima kellegi teise koju.

mulle see mõte ei meeldinud absoluutselt aga mike ei teind üldse teist nägu ja mu jonnimisest ei paistnud ka üldse tolku olevat, ma olin juba päris võhmal, kas teate! lõpuks siis kui ma ähvardasin surnult maha koolda kui ta mu kaheteist hiirega midagi kurja plaanib siis ta taltus ja lubas järele mõelda. hahaa! me olime jälle sõbrad!

siis me läksime ja tolknesime ringi mööda kanaleid ja muid lõbusaid urkaid, tegime visiidi patricku peenesse residentsi ja turgutasime teda iiristega. ja pange nüüd tähele - väga oluline info on see et ma leidsin amsteli äärest esimesed pungad ja näksisin neist kaks ära mille ajal mike silmitses mind sõbralikult ja lausus siis äraoleva rahuga et misiganes mind õnnelikuks teeb, andku ma aga minna. möödaminevad vanainimesed meid eriti heakskiitvalt ei vaadanud aga ega nad mulle ka ei meeldinud - mõlemal oli erakordselt õel pilk ja väikesed kammimata vuntsid ees! näpuga näitamine pole ammugist viisakas, kas suured inimesed seda vanasti oma väikestele kasimata lastele ei õpetanud, juurdlesin ma parajasti siis kui sisistamist enam eriti kuulda ei olnud ja vanamoor oli koos oma õela paksu peikaga nurga taha ära jalutanud.

aga muidu tervitasime me kõiki vastutulijaid lõbusasti tänaval ja kõik olid rõõmsad ja lehvitasid vastu. sest päike oli ju väljas ja sooja oli jumalast 14 kraadi ja mul oli mu peeterpaani kübar ja mike`il olid vahvad soojad kõrvaklapid ja sall õigesti kaelas ja kõik oli fabuloos. peale paaritunnist ringihullumist me taltusime veits, meelitasime silla pealt luiki lähemale ja katsusime neile pähe sülitada aga see oli kaunis väsitav mispeale me läksime ja vedelesime prinsenkrachti ääres pingil, võtsime päikest ja jõime termosest pärispiparmünditeed. mina lugesin hollandikeelset lehte, ausalt kaa, ja mike luges mu süllabust ja tegeles koordinatsioonimaailmaga.

pärast edasi luusides juhtus korra nii et mu kübar lendas minema ja meil tuli seda oksaga kanalist välja õngitseda. kuna ilm oli erakordselt kaunis ja kanalid olid paate täis siis juhtusime me jalgu jääma kenale vanahärrale pisikese kaatriga kes kutsus meid lõbusasti pardale, andis kurki, juustu ja konjakit, kuivatas korstna otsas mu kübarat ja jutustas kuidas ta oli ükskord sõja ajal piloot ja tulistas karjakaupa räpaseid saksa perverte alla (nii ta ise ütles). poleks arvanud küll, nüüd oli ta päris kena ja rahumeelne papi ja viskas meid ilusasti vondelpargi juurde ära. juust oli veits hallitand aga kurk maitses jälle erakordselt hästi, tõesõna!

siis me läksime ronisime üle vondelparki aia sest väravad olid lukus ja lunisime teahouse`s endale värsket piparmünti, rääkisime baaripoistega natuke pühapäevajuttu ja turgutasime neid trühvlitega ja siis lippasime veel filmimuuseumi "paris, j`aimed" vaatama mis oli kaunis vinge! eriti hästi meeldis mulle see koht kuidas klounid puuris hullusid ja siis veel see kus ameerika vanamoor jubeda aktsendiga prantsuse keelt kõneles.

ja siis lõpuks ma tulin nüüd koju ära ja avastasin et pühapäev oli otsa saanud, telefon oli tühi, kommid olid otsas ja homme tuleb jälle kooli minna. aga see kõik on kreembrülee, sest kool on äge ja väljas on kevad! et te teaks siis ma nägin täna veel üht elusat kuldnokka ka mis on selge märk sellest et varsti on kõik kohad pungi täis ja oooo, läheb siis alles hullumiseks!

word of the day: goddelijk lente - kikääss kevad

esimene valismaa süllabus

2007-01-08T23:23:00.000+01:00

täna oli see päev kui ma sain omale esimese päris inglismaakeelse süllabuse. kakaja raadost!

ja nii kui mulle koolis selgeks sai et järgmise kolme nädala jooksul tuleb selle saadana koordinatsioonidünaamikaga vett ja vilet nii mis torust tuleb, läksin ma parem kohe ruttu ära lemmikkohvikusse lulli lööma ja siis - enne kui terve mõistus koju tuleb - käisin kähku ära piletilevis ja soetasin endale kinopassi. see kõik oli puhtalt ratsionaalne preventatsioon selleks et ma end jaanuaris õppimisest päris sassi ei kammiks sest iga tubli tudeng teab kuidas ränk koolitöö ja meelelahutus - need käivad harmooniliselt käsikäes! (iga tubli füsioteraapia tudeng teab veel ka seda kuidas traumajärgne rehabilitatsioon on kahtlemata kurnavam kui elutark ennetustöö)! igastahes siis nüüd mul on üleõppimishaiguse ravimiseks see peen kaart millega ma võin käia filme luuramas nii mis mürtsub ja see maksab mulle vähem kui 20 eurot kuus sest ma olen noor ent vilgas ja uudishimulik amsterdami tudeng mistõttu on mul tõsine tarve ja õigus ohtralt ja odavalt kultuuri tarbida. kogu selle aja lesis süllabus kenasti vaikselt kotis ja laskis ennast ilusasti ignoreerida samal ajal kui mina talle rivaale organiseerisin.

nojaa, siis ma läksin ära tuschinskisse ja proovisin et kuidas mu kaart ka töötab. oo, oli see alles glamuurne õhtupoolik! ei mingeid pileteid ega ahnet kukrunöörimist! viis tundi hiljem kui ma olin kõhu tasuta popkornist ja kahest filmist täis söönud, paistis elu mulle juba päris ilus ja siis ma arvasin et nüüd ma võin ju samahästi kui et koju minna ja vaadata mida räägib mulle mu uhiuus kliinilise koordinatsiooni süllabus. ja ega see polnud absoluutselt minu süü et siis helistas mulle mike ja teadis rääkida kuidas kõik kenad tüdrukud on temaga alati esmaspäeviti kooke söömas käinud ja minu loomupärane tagasihoidlik natuur ei lase kahtlemata sihukesel kaunil traditsioonil sugugi mitte hukka minna.

no ega mul ei jäänud midagi üle ju ja nii ma siis pidin minema veel mikega seda kooki sööma ja süllabusel tuli jälle kotis üksildaselt pungi näksida, natuke oli kuulda ka kurblikku ulgumist kui nimodi vaikses kohas tähelepanelikult kuulatada. mina ei pand seda muidugi eriti tähele sest mul läks kogu aur jõhkra juubeldamise peale et sai juustukooki ja vahva mike`ga mööda kanaleid luusida.

ja siis see juhtus! oo oleks ma seda ette näind, oleks ma parem kohe ära koju ära magama läinud! nimelt, kui kook oli otsas ja mul tuli jälle natuke õppimiseisu peale - siis teatas mike et ta tahaks väga teada et mida ma seal magistrantuuris nüüd täpselt teen sest on ju armas kursis olla sellega et millega su lemmikud tsikid tegelevad, ja üldse, näed sihuke huvitav temaatika sul ja tahaks teisi alasid ka eksploorida ja jaada-jaada. ja nii ma siis lubasin tal alustuseks natuke oma süllabust uurida ja nii see siis läkski. mike tähendas peale mõningast sirvimistööd et oo - on see alles põnev ja pani mu süllabuse tuuri nii et mai saand arugi! oo õudu!

nüüd on mu armsad artiklid kuskil mööda de pijpi laiali ühel laial aknalaual (ma tean küll kuskohas) ja mina pean kodus vogue`i lugema.

kus on õiglus, ma küsin ?!
teinekord olen ma palju targem ja enam jõuluvanalt nutikaid peikasid ei palu!

word of the day: vreemd - uudishimulik

elu nigu oopiumtrühvel

2006-12-27T23:21:00.000+01:00

ma olen nii õnnelik õnnelik õnnelik, et ma lähen kohe pooleks suurest rõõmust!

ja homme hullun ma ülemistes nii mis torust tuleb! või isegist rohkem! ja siis - siis läheb võidu luureks vanalinnas ja kohukeseralliks ja spontaantrippideks ja ekspeditsiooniks mööda tiblade valdusi ja kõigeks muuks kaa, oojaa!

ma niiväga tahan, et teie uus aasta oleks vähemalt pooleldi nii rõõmus tore glükonitro brülee kui mul see värk siin sest see ongi umbes see piir mida normaalsed inimesed händlida jaksavad. vaadake see on umbes nii kui sa rokid kollaste villaste rokkide väel omikul peegli ees ja hüppad õhku kogu aeg sada korda ja siis sa veel laulad oojaa - nii kõvasti ja valesti ja kõik on jube rõõmsad sest nii uskumatu kui see ka pole siis sinu vilgas kiljumine ja voodis hüppamine on kellelgi jaoks ülim muusika neile kenadele kõrvadele. siis sa taltud ilusasti ja lähed võibolla kööki midagi head luurama et veeta üks adoraablilt maias aga nii jõuluselt mõnus hommikusöök voodis tekkide vahel äkki näiteks kaneelisaiakeste ja kuuma sokulaadi ja näiteks rabarberijogurtiga. see kõik võib muidugi vabalt lõppeda saiatükkide laialiloopimise ja lühiajalise hullumisega aga siis saab tuua köögist midagi muud head ja gruuvivat musa maki seest veel valjemaks keerata.

ja rokkida veel natuke ja padjasõda pidada ja teha tobedaid asssju sest detsember on armsate ja ilgelt tobedate asjade jaoks nigu loodud, tõesõna. ärge olge praegu liiga normaalsed, eksju.

HULL ÕUN! nautige kuuenda viimast nelja. ega enam paremaks minna ei saa, ma kardan! :D

word of the day: heel LEKKER! - superglükonitroglükoosäge!

kesse laulab köögis?

2006-12-23T23:20:00.001+01:00

oo, ma olen kodus ma olen kodus ma olen kodus! hahaa!

elu on kreembrülee! selle õige krõbeda koorega ja seest kaneeline ja õunavärgiga ja natuke nigu kalvados. jajaa!

vennas oli külmkappi murakamoosi ja kohukesi ostnud ja ma leidsin kohvrist kolm hollandi päritolu vilega pulgakommi. uues kodus on vinged diivanid ja mu emaisa on jumalast ägedad et te teaks! ja te kõik olete mulle ka absoluutselt armsad!

kooke sööme?

word of the day: springen naar plafon - lakke hüppama

soovid

2006-12-11T23:18:00.000+01:00

jajaa, ühes teises blogis täpselt aastajagu tagasi oli sama pealkiri aga hoopis teine jutt.
ja kes oleks uskund et 2006 tuleb nii fabuloosne ja on täis kõiki neid asju mille pärast pole üldsegist nii halb siin planeedil eksisteerida, arvan ma! kuigi ausaltöeldes kui järgmine aasta tuleb sama rutiinivaba ja kreembrülee kui see siis ma ei tea et kuhu see veel võiks nigu edasi viia või nii. aga sellepärast ma enne 2007nda lõppu ju üldsegi enda pead vaevata ei kavatse, oh ei!

jee jee, ja mu jõulukalender on ka tühi kuigi mul keelati karmilt ära kõiki komme korraga ära süüa.
ja ega ma seda ei teinud ka, nad said otsa hoopis nädalaga sest mul oli tarvis uurida et kuidas see karamellide ja siis nende heade sokolaadikommide, vahvlikate ja draakonite vahekord on, eksole.

polnd üldse miskit, muarust olid asjad päris hästi tasakaalus, rohelisi pähklisokulaadikaid oli absoluutselt üle prahi ja ikka nii mis mürtsus!

(muide, seal eelmises sissekandes selles eelmises blogis mulle meeldisid ka need samad kommid. nii et mõned asjad ei muutu iial! globaalne soojenemine ja aukudeta tallinna tänavad ja 25 kahe aasta pärast ja muu sihuke võivad ju ükskord tulla aga pange te tähele---

siis kui ma olen ükspäev 35 siis ma teatan teile täpselt samamoodi et konjakit ja veiniraamatuid pole vaja tuua, andke mulle aint neid fabuloosseid kalevi pähklikomme!

word of the day: snoep kalender - jõulukalender

all i want

2006-10-26T23:12:00.000+02:00

nojaa, põhimõtteliselt et kõik mis ma jõuluks tahan, ongi nüüd siin:
- suvekodus terrassile jälgi teha
- tallinnakodus diivanil lesida ja piparkooke kakaosse lahustada
- emaga juustukooki näksimas käia
- isaga jäärajal pöördeid harjutada
- vennaga plaate uurida ja muusikaeelistuste üle kakelda
- kõikide kallitega apdeite teha ja rõõmustada rõõmustada!
- eestikeelseid paberlehti lugeda
- vanalinnas free hugs tallinn maha pidada
- raekoja apteegist klaretti smuugeldada
- tigedaid trollijuhte naeratustega sulatada
- hulluda ja hulluda rõõmust et kõiki peeneid sõpru saab jälle näpuga katsuda ja nii
- perega mõnusatel laupäevahommikutel rabarberijogurtit ja moosi laksida
- süüa lund ja jääpurikaid
- kaks inimest tallinnasse hulluma panna
- käia lennujaamas vingeid sõpru üles korjamas
- kaheksas kriminaalses laimikoogis urgitseda

selles olen ma juba päris kindel kuidas 2007 tuleb niisamuti jumalasta ettearvamatu, pöördeline ja absoluutselt sama ebarutiin ja kreembrülee kui praegune 6. välkpauk, asjad liiguvad peaaegu et paremini kui kunagi enne. maha traditsioonilised lahendused, elagu riskid ja adrenaliin!

jajaa, 21st detsembrist alates olen jälle kilulinnas liikvel. ega midagi pole teha, pane mind aga oma koogikalendrisse kirja, sest mul on tõsine plaan ringi eksploorida ja asju lähemalt, kaugemalt, pealt, alt ja serva juurest uurida. justjust, sinuga! ja sinuga seal ka!

HULL ÕUN! :D
elagu jää! lumi! talv! villased sokid! hõõgvein! ja, khmm, elagu -7 kraadi ja ilge tuisk! elagu jäätunud kõrvitsapurgid tartu kappides!

tõesõna, ega ma vist pole enam väga normaalne. tagumine aeg on ruttu mõneks ajaks tagasi tulla.

word of the day: estland is vett - eesti on äge!

gastronomnõi oktjabr

2006-10-17T23:00:00.000+02:00

Amsterdam a la carte, erimenüü: oktoober 2006

1st course, shot:
Spicy rockin cinnamon apple martini, lounge suzy wuong, 8eur

AMSTERDAM DANCE EVENT 2006– europe`s main annual electronic and dance music festival. 17-21 oktoobril sai kolmapäevast pühapäevani üle kogu linna parimates klubides ja laundzides, maa all ja maa peal, tasuta ja raha eest, nii ühtede kui teiste kulul kuulda üle 300 nime kelle hulgas näituseks sihukesed peened tegelased nigu marcos valle & jazz juice, hed kandi, masters at work, jazzanova, pendulum, josh wink, tiesto, dave clarke, bugz in the attic, little louie vega, black sun empire ja samas vaimus edasi nii mis paukus. keegi ei maganud, keegi ei söönud salatit ja ööbussimehed ning burgerking teenisid viie päevaga välja kvartali kasumi.

2nd course, appetizer/ kids special:
Powder-sugared minty crème brule with wild strawberry sauce, t`blauwe theehuis, 6.50eur

HOLLAND ANIMATION FILM FESTIVAL / PRE-PERFORMANCES – filmid, näitused, workshopid, diskussiooniklubid amsterdamis ja utrechtis, millele eelnesid mõned eellinastused ja paar pidu vondelparki filmimuuseumi saalides, kinniste uste taga ja ohtra veini ning õunakoogi põrinal.

3rd course, main dish:
Semi-illusional space applecake with whipped cream and nature seeds, the coffee shop, 7eur

CINEKID - annual film, television and new media festival for children, including over 200 media productions: feature films, children’s documentaries, short films, animations, TV series and single plays, cross-media productions, interactive installations and set-ups and workshops. Taevalik vilmitsirkus ilmutas end üle kogu amsterdami parimates kultuuriurgastes, nišikinodes ja muudes kummalisustes ning oli täiesti veriselt marvelloosne. Karjakaupa maitseelamusi, ja mitte ainult vilgastele vilmivampiiridele!

4th course, afternoon snack:
Mozzarella baked popcorn in a chilly cheese sause, buffet tuschinski, 4.50eur

PATHE TUSCHINSKI – The lady vanishes. Alfred Hitchcock, GB1939. kino nigu moulin rouge, punased vaibad, art deco, viis rõdu ja ohtralt kulda ja lühtreid, nunnud istekohanäitajad ja lahtisahisevad kardinad ekraani ees. Väga kämp, väga oldschool, väga kreembrü.. , ptüi – glamuurpopkorn!

5th course, dessert:
Fair trade cream espresso with a cinnamon walnut cracker and pure absinth, cafe de balie, 5eur

CAFÉ DE BALIE – õdus raamatukohvitamine ja flaierijaht galeriikohvikus tõi ellu uued paduandekad ja intrigeerivad sõbrad internetiasutusest nimega www.blendid.nl - a collective of three dutch interaction designers with overlapping interests when it comes to interface design. see õhtu lõppes varahommikuse brunchiga ühes prinsengrachti studios ühel leibeliavamispeol koos tasuta martini ja snäkkidega nii andekate inimeste seltsis et terve järgmise hommiku näris mind kolba vahelt sügav soov end mõneks kuuks filmimuuseumi arhiivi ja galeriidesse lukustada ning raamatute ja filmirullide otsas tolmu süüa ja areneda.

ärge nüüd saage valesti aru, muidugi ei tulnud ma siia kurvastusest soiguma et pidin schipoli installatsioonide autoritega koos espressot laksima ja hommikuni kanali-äärsel aknalaual kõõluma. tegelikult lesisin ma seal kaunis rahuloleval ilmel ja mõtisklesin kui tore on et leidsin lõpuks ometi linna mis mulle ühtviisi nii intrigeerivaid elamusi ja kogemusi kui ka delikatess-inimesi ette söödab.

In deze stad eet ik altijd heel smakelijk!

Word of the day: heel heerlijk – eriti hullupööra maitsev

kuidas me poppi tegime

2006-09-29T22:59:00.001+02:00

täna kell 17.53 jõudsime me sandraga selgusele et oleme kella kuuese keeletunni jaoks liiga andekad.

otsusele jõudmine võttis meil keskeltläbi poolteist tundi ränka tööd ja kogu selle aja olime me sunnitud istuma ülikooli kohvikus ning otsuse kallal kurja vaeva nägema. ajutegevuse stimuleerimiseks pidime me ära tarbima kolm tassi kohvi ja karbi paljast moosi. lisaks olime me sunnitud minema ajama kõik need kenad poisid, kes meie moosi endale ahnitseda tahtsid.

kui me olime ajurünnaku käigus välja selgitanud kuidas tänane tund oleks absoluutne ajaraisk (kuna te ju mäletate kuidas me olime juba enne targad), lasime me parem ruttu koolist koolist jalga ja kütsime ratastel läbi sügislehtede kodu poole.

no ausalt, see ei olnud absoluutselt meie süü, et meile meenus alles koduteel, kuidas minu külmkapis on üks kurk ja sandra riiulil on pool pudelit likööri. me pole toidu alal sugugi valivad, aga kurk ja liköör ei tekitanud emotsiooni. nii me siis peaaegu et läksimegi poodi.

peaegu poodiminek käis niiviisi. me juba peaaegu olime vorstiriiulite vahel luuramas, kui poe ette saabusid kaks kena ülikonnas härrast ratastel. sandrale meenus paugupealt, kuidas tal on tarvis kotipõhjast hädasti üht iirist otsida ja mina asusin ennastunustavalt rattakodaraid uurima, sest oojaa, oli sinna alles kive kinni kiilunud!

igastahes, selleks ajaks polnudki meil tarvis rohkem varitseda, sest tüübid olid oma rattad ära parkinud ja lonkisid toiduriiulite poole. ja meie, oo kas me alles teadsime, MILLISTE postide külge on lukustatud nende rattad?!

ei läinud kauem kui pool minutit, kui meie rattad olid ilusasti sama kahe posti küljes lukus. teadagi olid nad seal lukus niiviisi, et ilma minu ja sandra rataste ja postita poleks neil tüüpidel sel õhtul enam kuhugi suurt asja olnud. pühkisime käed kodarate tolmust puhtaks ja tõmbasime lähima nurga taha leebet nina nokkima.

härrased naasid peagi ja kukkusid rajult vanduma. tõepoolest, pole midagi tüütumat kui avastada linna peaväljakul, et keegi loll on oma ratta sinu oma külge lukustanud. sel juhul on kena komme kas portfellist tikksaag tuua ja võõras lukk läbi lõikuda või hüpata lähimale trammile ja tasakesti kodu poole sõuda. tundus, et härrastel sel päeval tikksaagi kaasas ei olnud ja küllap just selle üle nad seal kurblikult kaeblesidki, kui me sandraga nurga tagant välja astusime ja neile särava naeratuse saatel lõbusasti lehvitasime.

härraste muundumine oli absoluutselt imepärane! vandumise asemel näitasid nad kohe kõiki oma tugevaid jooni, mis polnud üldse mitte viletsad. lisaks sobis meile päris hästi, et sel ajal kui meie sandraga rattaid lahti lukustasime, siirdusid tüübid tagasi poodi veel kahe veini järele.

nojaa. meile hakkas näima, et sel õhtul ei tulegi meil kahekesi kurblikult kodus kurki ja likööri näksida. läkski nii, et lõpuks vedelesime ühe härrase paadis kanalil ja einestasime mõnusasti õhtupäikese ja varase kuu valguses. vein polnd ausalt öeldes suurem asi, aga juust ja sõstrad olid meie arust küll väga head! ja meil õnnestus praktiseerida hollandi keelt ka väljaspool vrije universiteiti ruumi 11A0!

jajah. kõik oli absoluutselt fabuloosne kuni sinnamaani, kuidas me avastasime järgmisel hommikul, et meil on sandraga hommikusöögiks täpselt üks kurk ja pool pudelit likööri.

word of the day: slot doorzagen - lukku saagima

update: september

2006-09-21T22:58:00.001+02:00

kuule tsikk misasju sa seal a`damis ajad, kao blogima, me tahame teada!
kas teil on seal kogu aeg mingi pidu vää?
kas veidi intensiivseks ei lähe niimoodi amsterdamielu ja koolielu ühendada?

niisiis, some random highlights from september - BUMBUM!

1/ ööbussisõit kivis bussijuhiga kes ulub aktiivselt mikrofoni ja rullib lõpp-peatuses endale viimase volkskranti pealt lõbusasti jointi
2/ nädalavahetus mis algab reedel haarlemis, jätkub rannas, veab kaunis kenasti välja laupäeva-vara-omikusesse utrechti ning laupäeva-päris-omikusesse kroissandisöömisesse neljale, peab kaks tundi unepausi ning pöördub den haagis glamuurseks kpmg õhtusöögiõhtuks ja teatriõhtuks konsultatsioonigurude seltsis mis transformeerub ohkuiohtraks martiinipeoks schrijveningeni jazzklubis ning lõppeb pühapäevase laisklemisega voodis ja ühel de pijpi aknalaual vahelduva äikese, päikese ja vahvlitega kandikul kuni nii umbes kella 7ni õhtul
3/ rattasõidud trajektooril amstelveen-amsterdam koos karja lõbusate sõpradega mille käigus lähevad kaduma mõned kingad, saavad tühjaks mõned veinipudelid ja mõned inimesed saavad tuledeta sõidu eest peaaegust et trahvi
4/ mõned film-noiri elamused filmmuseumist vondelpargis ja mõned kultuurifestivalid haarlemis ja rotterdamis
5/ mõned luureretked linnavaremetesse ja getosildadele koos rataste ja termosetäie kuuma kakaoga
6/ wifitähistamispidu mis lõppeb omikusöögiga katusel ja päris omikusöögiga mõned ekstsentrilised tunnid hiljem
7/ magistritöö pilootuuringud mis käivad juba kenasti amsterdami kahes laboris ja viivad mu varsti koos kahe doktorantuuritudengiga mõneks ajaks manchesteri elektroode ja infrapunakaameraid väikeste inimeste külge kleepima
8/ kõiksugu koolitööd mis sujuvad ka päris pandavalt hoolimata punktidest 1-6

ma arvan et on aeg anda ka üks ---new october`s resolution---, mis käib umbes niiviisi et

nüüdsest hakkan ma palju sagedamini blogima sest asju juhtub kogu aeg ja apdeidid on laiskadele inimestele.

aga mina - mina olen ju tudeng!

word of the day: zinneloos herfst - irratsionaalsügis

ülikoolielu argipäev

2006-09-02T22:57:00.000+02:00

ma pean nentima et euroopa ülikoolid meeldivad mulle päris kenasti. nüüd kus mul on olemas oma jumalasta isiklik ja ilgelt turvaline ülikooli wireless setting omaenese väikses arvutis, saan ma kolada kõikjal kämpuses ja rääkida messengeri-inimestega, lugeda delfist kuidas kõik rüütlit oksa tahavad tõmmata, daunlõudida artikleid ja süllabusi või lihtsalt ülikoolipargis netipokkerit mängida, õujeess!

ja just praegu hakkab peahoones esindussaalis loengut pidama david lynch ja kõik juba vaikselt liiguvad sinna poole et jumalikku dave`i oma silma ja kõrvaga uurida. samuti on minu teaduskonnas käimas kaunis peen kinesioloogiakonverents ja karjakaupa human kineticsi publikatsioonide autoreid on oma haritud ajukoore koos ülejäänud maise kehaga siiapoole kohale toimetanud.

sellest et raamatukogu on ebanormaalselt inspireeriv ja kõik värskeimad publikatsioonid ja artiklid (raamatud nigunii) on arvutikliki kaugusel - sellest ma parem ei hakkagi rääkima sest see on halb nii mu sõpradest bakakirjutajate tervisele (kes tihtilugu materjalile kallale ei saa) kui ka mulle endale. mulle on see juba mõjunud sest täna tabasin ma end mõttelt et ka sinise taeva ja 28 kraadi puhul võib vondelpark vabalt veel nii kaks kolm tunnikest oodata kuniks ma veel mõnedele artiklitele ja publikatsioonidele pilgu peale viskan

ohtlik, tõepoolest!

kool on kaunis challenging aga õigupoolest tegelikult just see mida ma ootasin. loenguid pole palju kuna ma võtsin ainult need kursused mida tõesti tahtsin, aga loenguteks ettevalmistamine võtab eniveis kogu vaba aja. pealegi pole loengud kunagi lihtsalt loengud vaid arutlused, diskussioonigruppide debatid, presentatsioonid ja muu sihuke. õppejõud ei kuluta aega presenteerimisele mis raamatus kirjas, vaid küsimustele vastamisele, loetu analüüsile ja julmadele provokatsioonidele ja "heakskiidetud tõe" vaidlustamisele, seda sageli tudengite teadmiste aadressil. nii et beisikli käin "koolis-koolis" kolm (vahest neli) päeva nädalas aga ülejäänd aeg tuleb iseseisvalt lugeda ja end asjadega kurssi viia, grupikaaslastega presentatsioone ja analüüse ette valmistada jne. mulle sobib selline lähenemine ülikooliharidusele muidugi kaugelt enam kui bakalaureuseaegsed powerpointi loengud, päheõppimine ja vaatenurk et kõik mis õppejõud ütleb ja mis raamatus kirjas, on jumalik tõde ega kuulu vastuvaidlemisele.

õppejõud on VUs liik omaette kes pigem abistab, suunab ja vaidlustab kui kontrollib ja "paneb powerpointi". pluss sul on õigus (või nende arust pigem kerge kohustus) aegajalt nende ustele koputamas ja nõu küsimas või lihtsalt kohvi joomas käia (enamik pakub sulle tõenäoliselt ka kommi või sigarit). miskit õpetaja-jumalust, hierarhiat ja aukartust ei eksisteeri, tüübid eeldavadki et niikaua kui sa nende kursusel osaled, võid sa neid oma küsimuste ja arvamustega kurnamas käia iga jumala päev ja juhuks kui mõni vahele jääb, tunnevad nad tõsist huvi selle vastu mihukesed peod ja pummelungid sind eelmisel nädalal nende ruumist eemale hoidsid.

on täiesti normaalne et õppejõud (empiiriline tõestatud kogemus)
- kirjutab esimeses loengus oma telefoninumbri 100 inimese ees tahvlile ja teatab et kõigi kõned ja smsid on järgneva kursuse vältel absoluutselt tervitatavad, ka igasugu öistel kellaaegadel (loomulikult peilib ta sult välja ka pühaliku lubaduse kuidas sa selle eksamipäeval oma simkaardilt jäädavalt kustutad) ning tuletab korduvalt meelde et intensiivne suhtlus on talle alati meeldinud ja et kuigi ta on abielus mees ning öösiti enamasti omas voodis siis ei pane ta sugugi pahaks kui presentatsioonid ja analüüside mustandid saabuvad talle öiseks parandamiseks, andku me ainult smsi teel teada et hei - saatsin sulle just miskit lugemist, ole mees ja tseki üle! (siis - kui tal on parajasti tuju -siis ta vaatab asja ja võibolla saadabki sulle paari tunni pärast kommenteeritud variandi tagasi)
- ta kirjutab tahvlile ka oma noore assistendi numbri (keda pole üldsegist kohal) ja lubab lahkesti ka talle kõnesid ja sõnumeid saata, sest "Oh ei, Gerben on täiesti tsill tüüp ja räägib teiega heameelega kõigist teie muredest, andke aint minna" (siiski, taaskord tuleb anda lubadus kontakti kustutamise aadressil eksamipäeval juhuks kui meil pole just plaanis temaga romantilisel tasandil edasi toimetada)
- viib sind kurssi uksele-koputamisreeglitega mis on järgmised. juhuks kui sa oled paadunud sigarisuitsuvihkaja (aga te olete ju kõik tudengid nii et teie nikotiininälg on tõenäoliselt hoopis kõrge, eksole?) peaksid sa õppejõuga vestlemiseks seitse korda intensiivselt uksele kloppima ja siis ta tuleb välja. juhuks kui sa sigareid ei karda, võid ruumi aga iga kell lahkesti sisse astuda ja ta pakub sulle akadeemilise vestluse käigus kindlasti ühe autense mahila, oo jaa (nojah, tüdrukutele on tal kapis ka natuke köhakomme aga õigupoolest peaksime me kõik õppima väärtustama üht õiget kuuba sigarit)
- talle meeldib intensiivne suhtlus ja muidukaa lihtsalt meiega rääkida ja arutleda ja provotseerida, oojaa - see meeldib talle eriti hästi! (sest suurem osa tõsiteadusest muutub nigunii varem või hiljem jamaks ja talle meeldib väga kui mõni tudeng provotseerimise käigus vahest uuele põnevale ideele tuleb!)
- ja kuna talle meeldib loengutes tudengeid äratada siis võib ta keset juttu lambist sulle äratavaid küsimusi esitada millel ei ole tõenäoliselt a) absoluutselt mitte mingit tegemist kursuse temaatikaga (tal lihtsalt võib tekkida huvi kuidas on lood rassismiga sinu kodumaal) või b) peaaegu absoluutselt mitte mingit tegemist kursuse temaatikaga (kas kinesiloogiaprofessorid on eestis ka sama suured sigarisõbrad kui meil siin?)
- nojah, ja kui sa siis lõpuks oled koduteel siis püüab ta su rattal kinni ja tahab teada kas sa tahaksid äkki tema pakiraamil trammipeatusesse veereda (nojah, sa muidugi keeldud kaunis viisakasti, aga kena on see temast ikka, eksole)

just sihuke elu ootab mind mu igapäevastes loengutes. ja tegelikult on selle kõige taustal kohutavalt inspireeriv ning põnev õppida ja silmapiiri nihutada. isegi kui sulle sigarid tegelikult niiväga ei meeldi ja väljareklaamitud köhakommid olid puhas vale (tal on ainult iiriseid).

word of the day: hoog gay-oorsaak - kõrge geifaktor

amelie a la amsterdam

2006-08-28T22:56:00.001+02:00

eh, eile õhtul siis hakkasid juhtuma need asjad, mille pärast elu anonüümses välisriigis on tõeline kreembrülee! need on need igasugu peened pisiasjad, mis teevad kõik ümbritseva armsalt ebarutiinseks peente sündmuste ahelaks a la Le Fabuleux destin d´Amélie Poulain

nii ma siis sõitsin trammiga vanalinna pool,e et trefata sõpradega ja minna kuhugi chinatowni kevadrulle krõbistama. see oli parajasti siis, kui me vedelesime poolasõber janiga neljal istmel korraga ja rõõmustasime ülevoolavalt allahindluste üle (janil oli läinud korda saada päeval jumalasta niisama peen roheline hugobossi sall), kui ta märkas üht samasugust peent rohelist hugo bossi salli kellegi teise küljes, oo, ajas see teda alles marru!

igastahes tuli mul Janile kogu ülejäänud tee veenvalt luisata kuidas meeripopinsi-vihmavarju ja diplomaadiga tüübi roheline sall pole pooltki nii pandav kui jani oma (muidugi tegelt et oli, kuna tüüp oli ise sada korda Janist kenam aga kas ma seda siis talle öelda sain!), ja et üldse on tundmatu sallimees pannud selga liiga kitsa pintsaku ja on kindlasti veel patoloogiline ninanokkija ning muidu halb ja küündimatu inimene. teadagi ei vedanud mu luiskamisoskus mind alt ning jan taltus kaunis kiiresti ja taastas usu oma unikaalsesse stiilsusse. no ja siis see tuli! vihmavarjumees lähenes koos oma sõbraga ohtlikult Jani sallile (kääre ja värvipritsi polnud küll parajasti näha) ja pistis siis trammist väljudes mulle valge paberilehe pihku.

Kiri ütles:
„Didn`t wanna disturb your conversation, but do u wanna drink coffee some time? Never done this (this way) before btw. Number:……………

Oh, my name is Mike, btw.“

nojah, selle nahka läksid paugupealt kõik mu peened valed! kogu ülejäänud õhtu oli jan lohutamatu ja tema there-are-more-stylish-scarfs-around-kurbust ei leevendanud ka kikkääss magushapu kana kikerhernekastmes. ma kardan et rohkem ma temaga fäänsidele väljamüükidele ei satu.

word of the day: uniek – ainukordne, unikaalne

koolilood

2006-08-25T22:55:00.001+02:00

täna olid koolis uutele tudengitele tutvustavad messipäevad.kogu siseõu ja park oli täis murul tsillivaid inimesi ja suurem osa õuest oli igasugu bokse ja väravaid täis topitud. igast ilmakaarest sadas tasuta kommi, suhkruvatti, pastakaid, märkmepabereid, sangriat, kokakoolalaiti ning erinevaid põnevaid pabereid, mis kutsusid sind kuhugi boksi või panka kontot avama ja umbes sajale erinevale peole ja tutvustusüritusele.

oli seal vast lõbusaid boksiinimesi! nad haakusid sulle külge kaunis kiiresti ja tahtsid teada, kuidas sul seal rootsis muidu senini elu läinud on ja kas stockholm on tõesti nii kena linn nagu mainida tavatsetakse ja et kas printsess victoria on juba õnnelikult mehel (see kõik on täiesti normaalne, trammides ja metroos tahetakse kaa iga päev teada, kas ma olen rootslane).

igatahes sain ma nüüd tänu boksiinimestele kuhjaga lagritsaid, konto kohalikku panka, tasuta süüa ja juua, tervisekindlustuse, igasugu ülikoolilogoga kräppi ja ühe uue tuttava pakiraamil ühikani ning väikse koogi ja kohvi koduesisel õuemurul (enamasti tahavad nad sinuga ainult kohvi juua aga ega ma küündimatu pole, et kooki juurde küsida ei oska!)

jaa oo kuidas mulle meeldib, et mu ülikoolil on terviklik campus kus kõik on absoluutselt ühes kohas - teaduskonnahooned, kohvikud, pank, ülikooli kliinikum ja apteek, välisüliõpilasteenistus, itimeeste urg, raamatukogu ja üüratu raamatupood ning kõige selle keskel mõnus park murul tsillimiseks ja korvpalliplats kenade poistega. tegelikult meeldivad mulle muidugi intellektuaalsed nooremõppejõud, mitte sportlased.

vaikselt hakkab realiseeruma ka tunniplaan, mis koosneb esialgu sellistest asjadest:

* theory and history of movement sciences and physiotherapeutic methods and interventions
* pediatric perceptual motor development
* pediatric rehabilitation and physiotherapy
* perceptual motor learning
* rehabilitation: restoration of mobility and movement
* clinical coordination dynamics
* 3D-kinematics
* short literature review
* research internship

word of the day: nee, ben ik niet zweeds! – mkmm, ma pole rootslane!

undutchable aspects of a´dam life

2006-08-23T22:53:00.001+02:00

lihtsustamise mõttes otsustasin ma hakata jagama amsterdami asju kolme kategooriasse. asjad jagunevad siis nimelt niimoodi:

- absoluutselt adoraablid asjad amsterdamis (AA)
- kummalised asjad amsterdamis (KA)
- korraldamata asjad amsterdamis (KOA)

esimesed adoraablid asjad tuleb kohe omaks võtta ja ära kasutada! siia alla käivad näiteks tsillid ja sõbralikud inimesed kes on alati abiks võtta sest neid on siin tänavatel karjakaupa! AA-inimeste puhul võiks õigupoolest luua nii mõnegi alajaotuse:
a) lõbusad abivalmis õppejõud kes teevad juba esimesel kohtumisel mustahuumorinalju ja paluvad et sa nende kabinettides komme sööks
b) inimesed kes lihtsalt niisama tahavad sinuga rääkida rongis, trammis, kohvikus ja muidu tänaval või vetsujärjekorras
c) inimesed kes lihtsalt tulid korraks ütlema et sul on eriti ägedad helerohelised põlvikud, happens every fuckin day!
d) lilleturumüüjad kes vastavad kannatlikult kõigile su tobedatele sibula-alastele küsimustele ja annavad veel pärast lõbusa naeratuse eest mõned päevalilled kaasa
e) ühikainimesed kes räägivad kõiksugu kummaliste aktsentidega nii et sa lihtsalt ei suuda end tagasi hoida ja pead vähemalt kolm korda päevas iiri tüübi käest nuiama et „say bottle!“ ja tundma end ülejäänd aja nigu kodus ja võõrsil filmis kus ümberringi käib austraaliakeelne pläralära 24/7
Siis on AA-d veel suhkruvahvlid, uhked vanaaegsed kõrgete riiulitega boekhandelid, nädalavahetuse ööbussid, suhteliselt kontrollivabad trammid ja kahe-eurosed vihmavarjud mida võib varuda iga värvitooni hilbu juurde et säilitada absoluutne stiilne terviklikkus.

amsterdami kummaliste asjade kategooriasse käivad:
a) üks-küpsis-korraga-seadus (külas pole viisakas rohkem võtta, õu õuuu!)
b) tänavakingad-toapõrandal-seadus (kui katsud kellegi kodus sokkis liikuda siis vaadatakse sind kurval ja hukkamõistval pilgul nigu habemega ninanokkivat debiilikut), ja

c) hollandlaslik tervisliku arvutikasutamise eripära.

see viimane käib täpsemalt niiviisi, et kui sa oled ilusasti mõne avaliku arvuti taha istunud (näiteks ülikooli arvutiklassis) ja seal natukse toimetanud (niinäiteks umbes pool tunnikest), siis hakkavad ekraanile hüppama kastikesed võimlemisharjutustega. selle asja peenem nimetus on MICROPAUSE, mis tähendab seda, et iga mõistlik arvutikasutaja tõuseb pooletunnise monitori taga konutamise järel püsti ja kukub vilkalt võimlema. et mõistlikud saaksid olla ka tobedad välismaalased, on programm ingliskeelsete piltidega ning blokeerib kõik arvutiklahvid peale enteri viieks minutiks. enter töötab edasi üksnes selleks, et mõistlik hollandlane saaks võimlemisharjutuste pilte minitreeningu ajal edasi klõpsida, kuni keha on jälle jätkusuutlik istuvaks tegevuseks. kahjuks on kavalad progemoronid sättinud asjad nii, et kiirel edasiklõpsimisel kerivad harjutused jälle algusesse. see tähendab seda et poolelijäänud arvutitegevuse jätkamiseks tuleb iga pildi juures passida keskmiselt pool minutit.

mina eile teaduskonna arvutiklassis võimelda ei tahtnud ja nii töötasin ma seal pooletunniste vahedega seitsme erineva arvuti taga.

ja siis on mul amsterdamis veel korraldamata asjad! KOA alla käivad näiteks wifipõlglikud kohvikupidajad ja tasulised hotellide hotspotid, oh ebaõiglust! mus tärkab iga päevaga aina enam kange tahtmine kogu kuningriigi ITvahtkond kristiine linnaossa jalutuskäigule saata et nad näeksid oma silmaga, kuidas igal pool võib ilusasti olla ka päris tasuta wireless ilma et keegi netibisnesimeestest nälga jääks või rahapuudusest maha kooleks! igatahes on nüüd kindel et minu tulevases trühvlikohvikus (esialgne asukoht ühel õdusal kanaliäärsel tänavanurgal) saab olema magniifiliselt kärme õhunetiühendus, millesse võib ühenduda igast asendist ja igal kellaajal nii mis mürtsub. ja üldse saab kõige eest maksta kõigi maailma krediitkaartidega ja minupärast võib raha tuua ka vabshee järgmisel päeval!

siiski-siiski - õnneks on kõik ülejäänud asjad amsterdamis adoraablid või kummalised, mis teeb korraldamata asjad hoopis kergemini tolereeritavaks! nii näiteks leidub ühes kohas üks päris adoraabel koogikohvik, kus saab armsa naeratuse eest teada parooli lukustatud internetti ja kohvi peale võib lisakaneeli juurde küsida tervelt kolm korda! ning võimlemisest pääsemise motiivil tekkinud patoloogiline arvutivahetusmaania võib sind viia üheksa arvutit lähemale kenale rootsi noorhärrale kes teeb sulle silma ja peene ettepaneku sülitada kehakultuurile ning minna hoopis lähimasse tänavakohvikusse jäätist ja espressot konsuumima.

muidugist me sülitasime! pealegi oli kook lõpuks oodatust sada korda parem ja rühivõimlemise asemel tegime pärast hoopis paljajalu üleloiguhüppeid. ausas hollandi paduvihmas, hahaa!

word of the day: opdruk - kätekõverdus

friday night fever

2006-08-20T22:51:00.000+02:00

Kuna ükspäev oli minu (ja teiste kaa) amsterdamielu esimene reede siis ei saanud me muidu kui lihtsalt pidime minema vanalinna peale martiinisid ja muid põnevaid substantse avastama. Kõik oli täpselt nii peen kui me esimeses kohvipoes absindileegi pealt ennustasime ja aina paremaks läks, oo jaa! sumedalt soe suveöö, tõeline rahvaste paabel ja hull õun käis absoluutselt iga kanali peal ja ikkagi oli see kõik jumalasta armas ja amsterdamilikult adoraabel. Ekspeditsioon päädis poole viiese ööbussiga leidsepleinilt kus lõbus elu jätkus kuni toaukseni ja siis veel natuke.

Word of the day: omvallen in de kanaal – kanalisse kukkuma

amstelveen!

2006-08-19T10:48:00.002+02:00

tühise kolme päevaga on meie ühikakommuunist saamas kuulsusrikas, et mitte öelda kurikuulus seltskond! oleme nimelt ryani, jamesi ja veel mõnedega kurblikud vaeslapsed, kes on küüditatud tavaühikatest kaks trammipeatust kaugemale ja nüüd saame end pidevalt lõbustada küsimustega teemal, milline on elu suburbias ja kuidas me üldse sellistes tingimustes elus püsime. loomulikult oleme me olnud kreatiivsed ja teinud elust amstelveenil absoluutselt glamuurse kogemuse! ma ei imestaks, kui varsti tungivad majja välismagistrite hordid ja asuvad segama meie eksklusiivset eksistentsi! igatahes on praegu nii et:

• kui keegi tahab teada, kus me elame, siis tuleb teha uudishimuliku nina all hullu õuna märki, sünget nägu ja öelda eriti kaamel getohäälel „A´VEEN, mate, A´VEEN!“

• meil on vaatluse all kohalikud jalgpallimeeskonnad, sest ajax pole elu. niipea kui välja on luuratud parimad kohalikud mansad, hakkame gruupideks ja käime igal pühapäeval neljanda liiga mängudel kaasa kiljumas (üleni oranzis, ja me teeme laineid kaa!)

• eile vedasime linna pealt ööbussiga koju sõites kihla, kas jääme bussi viimastena ja mitu tundi kojujõudmine võtab (ei läinudki kauem kui 15 minutit ja mina võitsin pudeli shampanjat, vuhu vuhuu!)

• teoksil on aktiivne amstelveeni postkaardi otsing, sest me pole mingid igavad tõusikud, kes kanalitega kaarte saadavad!

• hiljuti tegime tutvust ka amstelveeni rongijaama hingeeluga. ülehomme öösel lähme narkaritelt illegaalseid rattaid stalkima. minu oma tuleb igatahes igast otsast punane - selle otsustasime ära eile ikeas, kui helepunane värv oli julmalt allahinnatud ja minu hommikuse-nõudepesu-heateo tasakaalustamiseks ostsid poisid selle ära ja lubasid mu värske ratta lahkesti õiget värvi tuunida. pakiraam tuleb iseenesestmõista täpiline. täpselt nii, nagu plaanitud!

word of the day: straatleven – street life

funkalicious pillow experience

2006-08-18T22:46:00.001+02:00

täna luusisime austraaliapoisi jamesiga turul ja võitlesime tsurkadelt absoluutselt ausas väitluses välja mõned padjad ja tekid. uskuge mind et peaaegu nigu poolmuidu! nüüd on mul väga peen punane tekk ja oranz padi ja kollane lina ja kõik on nii kohutavalt ilus et sure või maha. veel saime turul jaole hunnikule värsketele vahvlitele ja konsuumisime mõned pulgakommid ja natuke juustu ja ostsime sõber ryanile väikse pakikese, et ta ei kurvastaks, et me talle turult midagi ei too.

ryanil on nüüd roosatäpiline kõrvadega vihmavari, millega amsterdami tänavatel kohalikke neidusid hullutada.

siis käisin veel koolis, kus mind tutvustati kõiksugu professorite ja muude asjameestega, anti kursuste tabel ja teatati, et järgmiseks nädalaks on neil mu jaoks veel karjakaupa inimesi, kellega ma pean tuttavaks saama, sest nad aitavad mul valida aineid, koostada õppeplaane ja valida uurimisprojekti. ühesõnaga, esmamulje koolist on absoluutselt lootustandev ja ma loodan jumalasta, et nad on edaspidi ka sama abivalmid. nad ise olid küll kahtlustäratavalt entusiastlikud, et neil on nüüd oma ülikooli-eestlane, käitusid igati kenasti, pakkusid igas uues kabinetis kohvi ja kommi ja olid muidu asjalikud.

ja õhtul on väike magistribarbekjuu. ja kas ma seda juba rääkisin, kuidas lennujaamas olid kooli poolt moned vahvad hollandlased vastas, kes andsid meile velkamm-kiti, mille sees oli märkmik ja võtmepael ja välgumihkel ja siis - veel üks agraar-ökoloogiline pakike. hahaa, hull õun hull õun!

word of the day: liikumisteaduste teaduskond - faculteit der bewegingswetenschappen

kohal, vuhuu!

2006-08-16T22:36:00.003+02:00

rõõmust kukkusin hulluma kohe kohale jõudes!

näiteks on mul siin koduks üks pisike punker, kust on päris pandav vaade tiigile ja puudele. ilusti võib vaadata, kuidas vanainimesed terrassidel kuiva punast veini lakuvad! toa sees on kõik nii nagu tavaliselt välja arvatud see, et seal on juba seinal shikk plakat, kus audrey hepburn näpuga mu riidekappi sihib, ja pulgakomme on kõvasti üle normaalsuse astme. voodi all pole isegi tolmu!

ühikasse kohalejõudmine oli glükoosne. mu askeetlik buduaar on siin viiendal korrusel ja nii kui liftiuksed avanesid, kohtusin kohe mürtsti oma esimese ühikasõbraga, kes trepikäsipuul kõõludes mulle sõbralikult lehvitas. ta on üks ryan ja kuigi ta on ameerikapoiss, siis on ta siiski päris peen! ryan teatas, et niipea kui ta oma suitsu lõpetab, siis on ta nii kena ja aitab mul pagasi tuppa tassida. sellega olin ma päris lahkesti nõus ja istusin kohe kärmelt kohvri otsa enne kui ta ümber mõtleb. sealt kõrgelt ma siis palusin tal lahkesti suitsurõngaid puhuda ja kuulasin parimaid palu ühikaelust, sest ryan oli seal juba enne mind - tervelt 25 minutit varem - ja teadis näiteks seda, kuidas köögis on üks taldrik kukepildiga ja et mugavate toolidega on elutoas koonerdatud. ühesõnaga - enne kui ryani suits otsa sai, olid meil jumalast selged kaks asja - kõigepealt see, et õige ühikaelu on sõbralik jagamine, ja see, et meie kaks oleme omal korrusel esimesed!

asusime tööle. kõigepealt jagasime ryaniga ära külmkapid. see käis nii, et ryan sai vasakpoolse külmkapi ja mina sain parema. meie esialgse plaani kohaselt pakume me külmkapiruumi lahkesti ka neile, kes saabuvad näiteks homme, sest me pole mingid koonerdavad jõhkardid. täna õhtul saabus näiteks üks matemaatikust poolapoiss, kes läks peale meie ühisjagamise teooria kuulmist näost võrdlemisi halliks. see sobis meile ryaniga päris hästi. otsustasime, et on tagumine aeg ka kõik ülejäänud asjad omavahel ära jagada, enne kui tulevad kapriissemad tüübid ja kogu kraamile jaole saavad. nüüd on mul elutoas oma kollane tool ja ryanil on sinine! poola poiss tooli ei tahtnud.

kui suurem osa asju oli ära jagatud, saabus 11ndalt korruselt austraaliapoiss james, kes ei tahtnud õnneks midagi muud kui öelda, et üleval on veel rahvast, aga nad on kõik hiinlased. igatahes - see james on ka täitsa üle prahi poiss ja temast sai mu teine ühikasõber. kuna meile ei hakanud ryaniga enam silma asju, mida jagada, otsustasime veeta esimese õhtu hoopis Jamesi 11nda korruse penthouse`is. veetsime seal kohutavalt glamuursed 10 minutit, kuni james avastas, et joogiga on ikaldus. kolisime kiiresti kolmekesi oma väiksesse räpasesse 5nda korruse elutuppa tagasi ja otsustasime konsuumida natuke saabumiseveini.

jagasime veel ära laua, lambid ja mõned muud asjad, mis silma torkasid. poola matemaatik vaatas meid sel ajal läikivate silmadega, näris hullunult kuivikleiba ja teatas siis, et sihukeste omandihulludega ta koos süüa ei kavatse, sest tal on kahtlus, et varsti läheb jagamisele ka tomat tema leival. selle peale tekkis kõigil kohe kange tomatiisu ja poolakas taganes hämmastava vilkusega oma tuppa. rohkem me teda sel õhtul enam ei näinud.

nentisime kolmekesi kurblikult, kuidas poola poisi ahnusel pole piiri ja et ühisvara ja õiglane jagamine pole kaugeltki tema kinderstube tugevaim külg. oma andekust jagamises me muidugi eriti ei häbenenud.

adoraabel on veel see, et ma leidsin poest kaneelijogurtit ja pulgakomme! ja ühe armsa kärolini trühvleid kulus nii mis mürtsus ja inimesed hullusid õnnest, kui neid oma silmaga nägid.

praegu on kõik kreembrülee ja ma arvan, et esialgu sellest täiesti piisab! mul on juba kaks sõpra, kellest ühel on oma külmkapp ja sinine tool ja teisel terve penthouse 11ndal korrusel koos teleka ja starwarsi plakatiga.

ja poola koridorinaaber, kes teab kõike tangensitest! jee!

word of the day: verdelen - jagama

terves kehas terve vaim

2006-07-12T20:01:00.000+02:00

vaadake, peaaegu iga päev on kuulda, kuidas mõni noor ema tahab lastevaktsineerijad oksa tõmmata! ökovanemate arvates on süst valus ja koletu mürgitamine ning toob kaasa palaviku ja öise virisemise. kuna kuumav titt pole kodus kuigi mõnus pidada, jääb arst visiidita ja titt süstita. see-eest võib ta pärast terve oma teadliku elu vireleda mõtte käes, mis juhtub siis, kui külge kipub hakkama näiteks läkaköha, difteeria või teetanus. see näeb välja umbes nii, et hommikul paistes mandlitega ärgates saab praegune palavikuvaba titt arutleda: "hmm, paistab umbes nagu läkaköha! või teetanus! huvitav, kui jämedaks mu jalad lõunasöögiks paistetavad?"

samas on süstihirmus emad jälle moekad ja trenditeadlikud! looduslikkus on kahtlemata kohustuslik ja siit lähtub ka minu uus idee ökofashionistadele.

projekti nimeks on Loodusliku Vaktsineerimise Lasteaed. esialgu olen ma asutusse planeerinud neli rühma: läkaköharühm, leetrirühm, tuulerõuge-ja punetiste segarühm ning adrenaliininäljaste ökoemade tarvis Poliorühm. lahkesti võetakse vastu kõik terved lapsed ja nakatatakse nad ruttu haigustesse. vältimaks vinniliste ja kihelevate tittede tagakiusamist, kavatsen ma rõhuda ühistundele näiteks nii, et kogu tuulerõugerühm võõbatakse korraga briljantroheliseks. roheline meikapp on iseenesestmõistetav ja kohustuslik ka kasvatajatele.

lõunaajal, kohe peale sööki, on tuulerõuge- ja leetrirühmas ühine sügamistund, kus kõik võivad käia ja kratsida üksteist niipalju, kui torust tuleb. sügamispooltund leiab aset ka peale õhtuoodet. väikse vahelduse ning peenmotoorika arendamise huvides on pärastlõunati lubatud sügada ainult ringvarrastega ja mitte rohkem kui kahte jäset korraga.

poliorühmas lõbustavad lapsi klounid ja kääbikud, sest elu halvatuna pole meelakkumine.

läkaköharühmas võib köhida kõike ja kõikjale, sest pisikute maksimaalne ringliikumine tagab efektiivseima resistentsuse tulevikuks. kasvatajad õpetavad oma väikestele kasvandikele igapäevaselt parimaid otse-näkku-köhimise nippe, et tatistamine oleks jätkusuutlik ning järjepidev.

tänu sellisele tänuväärsele lasteaiale kasvatavad ökoemad oma tittedele raudse resistentsuse kõigi ohtlike tõbede suhtes ja kellelgi pole vaja kaevelda tulevikus haiglavoodites näiteks leetritüsistuste pärast ning vastikut köhasiirupit ja antibiootikume neelata.

slõuganiks saab olema: poliorühmast sõbrad kogu eluks!

sassiajamise vältimiseks tätoveeritakse igale kursuse läbinule tagumikule kiri: poliorühm 2006 (kiitusega)

lõpetuseks väike fantaasiaretk orkuti-tulevikku:

MART`S SCRAPBOOK 2025:

"tere mart! mäletad, mina olen see kati poliorühmast kellel sa nina nokkida aitasid siis kui mul käed vahepeal halvatud olid! ma olen nüüd muidugi kõvasti blondim, aga äkki tunned ära? läheks levikasse ja teeks ühed dringid - seal on nüüd uus kaldtee, ja sa tundud päris pandav! "

õudne teater

2006-06-08T20:00:00.000+02:00

ma tulin ainult seda ütlema, et sel suvel pole üldsegist mitte midagi jõledamat kui

suveetendus nimega bluusivennad

inimesed - ärge seda küll vaatama minge! see on halb, täpselt nii-nii õudsemalt halb, et vabalt võiks peale etendust surnult maha kukkuda.

(tegelikult võiks ju juba peale esimest vaatust, aga vagura eestlase kinderstube ei luba ka Eriti Halbade Asjade puhul liiga varakult maha koolda, vaid enne ikka mõnda aega korralikult kannatada)

ülestunnistus

2006-06-05T19:59:00.000+02:00

ma ütlen nüüd päris ausalt, et iga kord, kui ma kuulen seda poppi lugu `Put Your Records On`, tuleb mul õudne tahtmine kedagi kallistada. eile tõmbasin selle laulu ajaks isegi auto pirita tee äärde ja siis rokkisin salaja esiistmel!

melodija milaja, mis sest, et peavool ja skaipluss.

rat race

2006-05-29T19:57:00.000+02:00

täna proovisime gerdiga kodutöid teha. see asi lõppes meil hüsteerilise hirnumisega, ja ma pidin kõvasti pingutama et mitte suurest naerust põrandale maha koolda.

nimelt puhastasime me hiirte puuri. see on absoluutselt keeruline protseduur! kõigepealt läheb tarvis kingakarpi kuhu sisse püüda hiired. miumiu ja prada on teadagi väikest viisi perverdid, kes liiguvad ainult tihedasti koos ja ei anna absoluutselt kätte. igastahes, me püüdsime nad kinni ja sulgesime karpi ja siis järgnes see väheglamuursem osa puuripuhastamise teemadel.

aga õige lõbusaks läks õhtu siis kui hiired olid tagasi puuris. mu esteedist väikevend tähendas miumiud uurides otsustavalt, et ära tuleb pesta ka hiired, ja, forfakkseik, selles oli tal kahtlemata õigus, oo jaa!. sealsamas puuri kõrval pidasime maha ajurünnaku. gert nõudis kategooriliselt hiirte vannitamist. see pidi välja nägema nii, et tema heidab miumiu ja prada kingakarbist kõrgesse libedasse vanni ja mina tulistan neid dushiotsikuga. meie nägemuse kohaselt pidanuks hiired tegema madalas vees mõned kiiremad tiirud ja naasma seejärel kenasti kasitult karpi ja puuri. veel nägi gerdi ideevisand ette et hiired ei kõõlu mööda seebiseid seinu üles-alla ega voola veega mööda kanalisatsiooni minema. otsustasime katsetada, ja siiamaani oli kõik veel väga rahulik.

nojah. täpselt siis meenuski meile puurisisene saepurukeskkond mis kleepub kenasti hiire märja karva külge ning viib hiirte hügieenilis-esteetilise totaalmuutumise hoopis uuele tasemele. loomulikult olime seejärel seisukohal kuidas meie glamuursetele hiirtele pole säärane välimus seisusekohane. asusime kaaluma hiirte kuivatamise võimalusi. kõigepealt tahtis gert hiired kuivaks föönitada. samuti kaalusime tõsiselt teistpidist lahendust, tolmuimejaga kuivaksimemist, mis tundus ka mõnevõrra riskantne sest me ei kujutanud päris hästi ette mis saab siis kui miumiu on kuskil keset kahemeetrist toru troppis ees ja prada talle täiskiirusel tagumikku kinni põrutab (gert arvas et sel juhul oleks tark ühest otsast harjavarrega hiiri edasi nihutada ja teisest toru otsast tekitada vaakum nende efektiivsemaks väljaimemiseks, aga minuarust oli siin juba tugevasti liialdatud kõiksuguste imemismehhanismidega ning me otsustasime kaaluda humaansemaid variante). hetkega tekkis mitmeid tuuldumise võimalusi:

* hiired tuulduvad rõdul sabapidi pesulõksudega ülesriputatult, kus nad kevadbriisi käes elegantselt kõikudes liigsest niiskusest vabanevad

* hiired lähevad lahtises pappkarbis auto katusele ja meie sõidame kiirestikiiresti, mille peale hiired panevad ette moodsad päikseprillid, tõstavad käpad ja vaatavad aeglaselt pead keerates sünge näoga ringi, kõrvad tihedalt pea külgedel lehvimas

* hiired on ikka karbis katusel, aga meie sõidame aeglaselt, ja hiired kruiisivad katusel ja vilistavad kõigile poolpaljastele tsikkidele

nii et kui te nüüd näete linnavahel hondat, kingakarp katusel, siis te teate et need oleme ainult mina ja gert hiiri tuulutamas.

öelge veel et ma oma loomi ei armasta ja neile glamuurset elu ei paku!